Oct. 17, 2016

Meie ühine elu vol 2- PULMAD

Augusti armsal õhtul otsustas mu kallis meesterahvas teha elumuutva ja siduva ettepaneku ning mis mul ikka selle vastu olla sai, olin salamisi seda ikka ja jälle ju lootnud ja unistanud, et kord on pulmad jne. Esialgu me plaane tegema ei hakanudki, andsime veidi aega atra seada.

Ja siis me teavitasime perekonnale. Tähistatud sai hoolega ja siis hakkasime tasapisi ka plaane paika panema. Esialgne plaan oli tegelikult teha pulmad 13.august 2016 ja just Lääne-Virumaa kandis. See plaan sai õige pea ringi mõeldud, sest minupoolne pere hakkas väga aktiivselt omalt poolt ka organiseerima (mis oli küll suur abi, kuid tundus et sellest ei tuleks enam päris meie pidupäev). Seega meil tekkis trots ja ühel külmal talvepäeval kui käisime kodu lähedal lihtsalt autoga sõitmas, juhtusime mööduma Soo puhkemajast Tartumaal, millest kujunes meie pulmade peopaik juba eos. Koju sõites valisime kuupäeva välja ning seejärel broneerisingi ära 26.märts 2016.

Kuigi peopaik oli olemas, oli meil puudu paaripanemise jaoks vastav isik, teadmatus kas antud kuupäeval saaks üldse abielluda, kõigest muust rääkimata. Kuid juba tuleva nädala esmaspäeval sain kinnituse et sel kuupäeval kell 16:00 on sobilik aeg olemas ja nii sama päeva õhtul sai valmis ka pulmakutsete kavand. Pulmakutsed said saadetud juba sama nädala reedel! Ehk siis ma olin suht turbo-pruut. Sel samal nädalal sai organiseeritud kogu toitlustus ning ka peo plaanid. Vahepeal võtsime vastu uue aasta ning juba jaanuaris olid meil mõlemil olemas kõik vajalik pulmadeks.

Jäime ootama märtsikuud...ja see tuli häbematult ruttu. Viimased kaks nädalat enne pulmi sai lolli moodi veel organiseeritud.

Pulma soengu tegi peretuttav Masha, meigi tegi imeline Kristiina Aigro, fotograafiks valisime Allar Mehiku.  Toitlustus oli Soo puhkemaja poolt (super maitsev!!). Puhkemaja eeliseks meie arvates osutus kindlasti see, et alkohoolsed joogid saime kõik ise osta (ehk siis ei olnud vajalik hirmkalli hinna eest kompleksi poolt osta).

Pruut sättis koos emaga Barclay hotellis ning peigmees oli koos äiaga (minu issiga siis) meie korteris. Fotostuudio poolt oli nii tore see, et pilte tehti paralleelselt nii meie korteris kui ka hotellis, sest meil oli diil et peig näeb pruut alles perekonnaseisuametis. Fotograafi tööga olen ma ääretult rahul, meie pildid on väga ilusad ja töö suhteliselt kiire. Samuti ei olnud fotograafil meie peolt kiiret lahkumisega :) Pruudikimbu, lauakaunistused, peigmehe rinnanõel said tellitud Liisu Lilledest- võimas kvaliteet.

Päeva plaan oli siis nõnda:

- kell 10 olid ema ja isa Tartus ning mind ja ema viidi kohe Barclay hotelli ära, mehed jäid oma asju ajama korterisse.

- kell 11 oli juuksur ning ääriveeri saime kella 12:30ks valmis ning kohe asus Kristiina mind möksma. Meik oli valmis pool 3 ning seega oli mul pool tundi võimalik siis jahtuda/rahuneda. Siis aitas ema mu kleidi sisse ja sukad jalga jne mis ma kõik külge pidin panema omale ( loori pulma ei soovita, ilus vaadata küll aga päris hull tutistamine käis õnnitluste aeg). 15:30 astusime hotellist otse limusiini, mille armas abikaasa mulle organiseeris.

- 16:00 registreerimine. Jalgadel oli sihuke vibra sees et ma arvan, et külaliste jalad ka tänu minu omadele natuke tudisesid.

- Õnnitlused ja kambapildid ja hakkas aerutamine mööda tartu tänavaid Raadimõisa pargini, kus me siis esimese sessiooni maha pidasime. JAH oli külm, EI ma ei jäänud haigeks.

- Pikem...keda ma naljatan, OLULISELT pikema ringiga ning pulmaväravaid läbides Soo puhkemajja sõit. Saatsime külalised oma asju tubadesse tassima ja kohanema ning ise läksime paplite alleele järgmisele sessioonile. Siis rallisime tagasi soo puhkemajja, kus algas õnnitlus vol 2, esimesed lonksud shampust (ja kohe mõjus kah!) ning natuke süüa. Kõik sõid hoolega peale minu, sest kleidi korsett tappis mu sisikonda. Aga milleks pruudile söök ja alkohol! Kas siis õnnest ei piisa eks?

- Avatants, milles me küll totaalselt feilisime , kuid sellegi poolest oli see üks ilusamaid hetki mu elus, sest Alar hoidis mind nagu kuningannat ja tema silmad...oee need silmad olid nii õnnelikud, nii rahul, nii armastavad ja hellad. Ja siis me peaaegu keerutades kukkusime...aga jäime püsti. Küll aga ühe mängu ajal pruut ikkagi lendas tagumiku peale pläuhti maha, ikka kontsade ja pika kleidiga ei ole mingit nalja tegemist.

-mängud, söök-jook, mängud, tantsimine, mängud, tutvustused, õnnesoovid, kõned ja veelkord tantsu, pruudikimbu viskamine, sukapaela ära võtmine ja loopimine. Siis oli öö ning pruutpaar läks omi asju ajama omaette kohta, mis oli kaunistatud rooside, roosiõite ning hunnikute viisi küünaldega. ÜLIMÕNUS!

Ja otsa ta saigi. Meie imeline päev, meie armastuse päev. Igavesti meeles, kirjutatud meie elu mustrisse.

Tegelikult oli see üks päris tavaline (meie jaoks imeline) pulm, kus sai nalja ja naeru, kus oli palju tundeid ja emotsioone. Teadsin alati, et tahan lihtsat pulma ja ausaltöeldes kukkus kõik välja täpselt nii nagu tahtsime. Teeks iga kell uuesti, sest pulmade planeerimine tõesti ei ole midagi pead murdvat.  Oma esimest pulma-aastapäeva tahame tähistada samuti suurelt. Kui me sel hetkel veel oma majas ei ela (sellest plaanist õige pea!) siis broneerime Soo puhkemaja ja teeme ühe korraliku kräu. Mees lubas finantseerida uue kleidiga ka oma imearmast abikaasat.