Nov. 15, 2016

Kojutuleku ootuses

Möödas on kaks ja pool nädalat ja Alarit on oodata veel 10 päeva. Jube igatsus on, nii poolik on olla. Õnneks ei ole see 10 päeva enam nii jube pikk aeg kui 28 päeva. Ootusärevus hakkab vaikselt tekkima ja selline..väike surin sisse et varsti varsti varstii.

Alguses, kui Alar esimest korda Norra läks siis kartsin natuke, et äkki tekivad suured pinged ja lahkhelid eemal olekuga, et noh tülid või nii, teineteise mitte mõistmine jne. Aga ühtegi sellist jama ei ole olnud ja usun et ei tule ka. Meie Skype'i kõned on alati naljarohked ja armsad. Mõned korrad oleme näägelnud aga see ei ole mingi tülitsemine. Siinpool monitori istudes on nii kurb vaadata, kui Alar nii väsinud näoga on- tahaks siis ise talle süüa teha ja värki, et tal natuke lihtsam oleks, aga no kuidagi ei saa. Panustan selle peale, et kui need Norra käimised lõpuks läbi on, siis on mul võimalus olla veel parem naine talle.

Kassil on suur igatsus. Varasemalt lössas ta niisamuti elamises aga iga kord kui Alaril saab kaks nädalat Norras oldud siis hakkab kass rõdu uksest klammerdunud pilguga igal õhtul kell 5 välja vaatama. Ja kui paari tunniga ei ole peremees koju jõudnud, siis hakkab nutt peale. Nii kurb on seda vaadata ja siis hakkab endal ka veel rohkem kurb. Alarile see asi ei meeldi, et kass magamistuppa lubatakse, aga viimased õhtud olen ma ta enda juurde ööseks lasknud, sest siis on temal ka natukese parem ja minul ka tore, kui ta külje ääres magada nohiseb.

Seekord kui mees koju tuleb siis saab meil olema kiire. Aga õnneks Alar jõuab laupäeval ja seega saame pühapäeval rahulikult lebos olla. Esmaspäevast hakkab mul puhkus ning siis algab meil ka panga trall ja Alari sünnipäeva pidamise trall. Kolmapäevase päeva peale püüan saada ka pildistamise, mille kohta eraldi sel juhul ka postitus tuleks. Selline tore mälestus, aga eks näis, elame sinnamaani. Loodan, et Alaril on võimalus ka natukene puhata kogu selle tralli sees, enne kui Norra tagasi läheb. Tagasiminekuga on üldiselt lahtised lood, kõik oleneb nüüd sellest, kuidas meil pangas asjad liikuma hakkavad. Juhul kui kõik õnnestub ja notari aeg liigub sinna kuupäevale, kui Alar peaks juba Norras olema, siis tuleb lihtsalt seda ärasõitu natuke püüda ülemusega läbi rääkides edasi lükata.

Üldiselt saame me kassiga siin edukalt hakkama. Lihtsalt on kurb ja tühi olla. Mina püüan kassi toetada ja tema võib-olla oma kassimõtlemise juures on mullegi toeks. Igatahes on ta suurepärane seltskond ning kassi koju võtmine oli kunagi meie väga hea otsus, sest praegu, kui teda ka siin ringi ei kõnniks, oleks ikka ü-l-i kurb. Alaril ka Norra poole peal on kõik okei. Muidugi on suur koduigatsus ja igatseb mindki, nagu ta täna mulle ütles, seega all good. Väsinud on ta sellest värgist küll, ja tüdinud ka. Aga eesmärkide nimel saame üheskoos hakkama, kõik on ju parema tuleviku nimel- et oleks oma kodu kus saaksime rõõmsalt koos oma järglastega elada, ja kassiga. Ja äkki kunagi ka koeraga, kui kodu ümber saab korralik aed.

Ilus on mõelda ilusaid mõtteid. Nii soe tunne on sees kui on teadmine, et nii palju head ootab veel ees. Ja et see kõik hea mis ees ootab, jõuab ühte või teist teedpidi meieni. Meil on ees suured ja ärevad ajad, kuid mõne aasta möödudes tagantjärele mõeldes usun, et taipame, kui imeline see aeg meie jaoks on.