Nov. 20, 2016

Nädalalõpu kokkuvõte 2

Tere! Nädalavahetus on läbi saamas ja aeg teha väike kokkuvõte mööda saadetud päevadest. Töönädal möödus suhteliselt aeglaselt, sest nädala alguses olin haige ja nädala lõpus teistmoodi haige. Üleüldiselt olin see nädal tõsine häda. Nüüdseks olen jõudnud siis kraapiva kõri ja totaalse nina kinnisuseni, koormaks väike palavik 37 kraadi ringis.

Reedel tuli siis Kadri külla, läksin talle bussijaama vastu, kus muidugi toimus jälle nii mõndagi. Aga nii värvikaid seikasid mul seekord rääkida pole, küll aga istus mu vastas pingil nina kaevav naisterahvas ja seljataga alkoholi lembene meesterahvas, keda turvamees kurjalt õue tõrjus, nagu oleks tema isikliku tooli peal istunud. Buss hilines ca 20 minutit, seetõttu ma seekord siseruumis ootasingi. Siis kui buss saabus, kõndisime parklasse ja käisime Prismas, ostsime õhtuks söögi ja mina patustasin pokaali veiniga, mis mul külmkapis pool sajandit seisnud on. Mina tegin endale lõhet ning Kadri sõi kana ja salatit jms. Vaatasime pulmavideot ja rääkisime naiste värke.

Laupäeval ärkasime kella 7 ajal. Kuna tervis oli nii nagu ta oli, ja oli kehva olnud ka eelnevad päevad, siis novembri jooks jäi minu jaoks sellel aastal ära. Küll aga salvestasin omale raja plaani ja terveks saades lähen proovin ajavõtuga selle sama raja läbi teha, lihtsalt südame rahuks. Küpsetasin maale kaasa poolele suguvõsale pannkoogid ( 16 muna...jah ma elasin pliidi ääres). Maal sai tööd teha, nagu ikka. Õhtul käisin kuumas saunas ja olemine oli juba päris hea.

Ja siis saabus pühapäeva hommik ja kõik oli palju kehvem- kurk valus, nohu, nina kinni (võõrutan end ninaspreist) ja kõik muud pinged-tursed-valud-kangused sinna juurde. Isa jäi ka haigeks, ja tundus, et ega emal ka pääsu ei ole. Samuti hakkas Kadri kaeblema. Sõin hommikusööki, mis paraku sees ei seisnud ning jätkasin päeva mandariinidega, ja jätkan siiamaani. AInuke kraam mis tõesti sees püsib. Tegelesin seal heegeldamisega kuniks sai kell 1 ning hakkasin Tartu sõitma, võtsin Kadri ka endaga kaasa, kes siis Tartust edasi oma koju bussiga sõitis. Mina käisin käbe poes veel, võtsin tüki kooki ja ootasin ämma ja äia külla. Nemad olid siin siis paar tundi ja nii tore oli, rääkisime juttu ja arutasime eesootavat panga tralli.

Nüüd lõpuks olen ma kassiga kahekesti, lebotame. Mina lürbin ma-ei-tea-mitmendat kruusitäit teed Karmolise tilkade ja meega ning vahin näosaadet. Igatsen Alarit. Õnneks ainult 5 päeva veel oodata ja laupäeva lõunal on ta lõpuks ometi MINU! Loodan, et järgnevad päevad lähevad kiiresti ning ma saan terveks enne, kui mees kodus. EI taha selline troll ollla kui ta jõuab. Juuuubeee. Samuti ma loodan et ma enam pikalt neid titeteo ravimeid õgima ei pea, need laastavad kogu mu organismi. Pöidlad pihku lugejad.

PS! Enam ma Rakveres nii väga ei käi, sest vanemad on valdavalt maal vanaema majas (vanaema kolisime koos mehega korterisse). Rakvere maja on ka alles, kuniks kõik osapooled on oma kohaga harjunud. Siis läheb vast müüki, aga elame-näeme. Igatahes nüüd oleme valdavalt maal majas, kus on tõesti kodune ja hea, kogu aeg on midagi vaja teha ja see maakoha vaikus ja rahu, puitkütte kamina ja ahju soojus...nautimus.