Nov. 23, 2016

Loetud päevad üksinduses

Nonii! Mees on varsti koju tulemas! Jõuab ta mul koju siis laupäeval pärastlõunal ilmselt. Väga ootan, oi kui palju ootan. Tunnen nii puudust. Seekord on aeg möödunud palju raskemalt kui eelmisel korral ja usun, et uuesti ära saata on ka jama, kuid seda enam tuleb nautida koos olemise aega.

Reedel on siis plaanis suurem koristamine ja teen ka nipetnäpet koju tuleku jaoks söögivärki valmis, et laupäeval saaksin rahulikult olla kuni ta jõuab. Isegi kassiga on ettevalmistused tehtud- kass on pestud ja küüned lõigatud. Praegusel ajal saab kiisu veel minuga koos rahulikult magada aga kui Alar on kodus, siis kahjuks jääb magamistoa uks tema jaoks suletuks.

Nagu viimases postituses mainitud, siis alustasin toitumiskavaga. Täna on seljataga täispikk jälgimine ja ma tunnen ennast suurepäraselt. Igasugune iiveldus ja isutus on kustutatud, kõht ei korise ja energiat on palju rohkem. Olen väga rahul hetkel. Eks siis näis, kuidas edasi kulgeb. Trenni osas olen nüüd viimased päevad järjest jooksnud, kõndinud ei ole, tunnen et on jaksu rohkem- olen oma haiguste perioodist vapralt välja tulnud. Samuti võõrutus ninaspreist edeneb ka, juba on päris okei olla ja õhk liigub kenasti läbi. Vahepeal on natuke "umbsem" olla, aga üldpildis on parem kui eile, ja homme on parem kui täna.

Täna käis mul sugulane oma pisikese plikaga külas, tõid mulle natuke kevadet ka tuppa- kollased tulbid. Koosoldud aeg oli nii tore. Elurõõmu oli tuba täis ja no, lapsed...võrratu! Nende siiras naer ja jutt ja see rõõm, naerukilked. Väga ootan seda aega. Katriniga oli nii tore üle pika aja koos olla, saime rääkida kõigest ja isegi natuke tööst, töötab ka kliinikumis. Tööst niipalju ka, et uued tööriided sain omale mingi aeg tagasi, mis mul seisma jäid sest avastasin, et need mega suured mulle. Vanad tööriided on sama suurusega aga neid olen mitu korda juba pisemaks õmmelnud. Täna võtsin siis kokku ja õmblesin lõpuks uued riided ka parajaks! Nii et homme uus rõivas selga ja vapralt tööle.

Tänase Erik Orgu saate peale läksin jälle närvi, aga noh jah. Ju siis registreerivadki inimesed sinna saatesse lihtsalt niisama, et "ah proovin" ja tegelikult...väga ei pingutata. Misiganes sealsed põhjused siis ka poleks, loodan, et mina oma koduses "fitness-keskuses" ja toitumiskavaga olen vähemalt edukas. Võitja olen ma iseenda jaoks juba päris pikalt, sest teen seda kõike naeratus suul ja üllal eesmärgil.

Nüüd süütasin küünlad ja lõpetasin õhtuse toidu, enne tegin veel homseks tööle kaasa lõunasöögi ja rääkisin mehega Skypes. Vahin Pilvete all seriaali ja naudin tööka päeva õhtut. Olge paid!