Nov. 30, 2016

Meie elu ja tagasilöögid

Käisime siis esmaspäeval pangas. Midagi head sel teemal mul kahjuks rääkida ei ole. Pank ei ole meiega hetkel koostöövalmis, sest Alaril on varasemast ajast kohustused, mis tuleb eelnevalt ära likvideerida. Jah, sain isegi nendest sel samal päeval teada ja nagu te aru saate, ei ole kõik nii väga roosiline nagu sooviksime. Ehk siis selle aasta sees me omale päris oma kodu soetama ei hakka, selleks puudub lihtsalt võimalus. Sissetulek on piisav, kuid pank kardab kaasnevaid kohustusi ning jah, pangad on ajaga targemaks saanud ning igatahes on see nende õigus end kaitsta. Jõuluks oma koju me ei saa, küll aga on meil ilus korter kus veel mõned kuud ellu suudame jääda.

Käisime peale pangas käiku seda välja valitud maja siiski vaatamas. Kõik oli ilus ja tore, kuid selle kõige juures oli mingisugune AGA, mis selle maja puhul meid ei paelunud. Päris täpselt me aru sellest ei saa, mis see "miski" oli. Sel päeval oli kukkumine kuidagi liiga kõrge, sest unistused olid ka kole lakke aetud. Pererahvas siiski loodab, eriti loodab veel maakler, et uue aasta hakul me selle maja siiski ostame. Eks näis kui asjad on lahenenud, kui sel ajal pole muid ja paremaid pakkumisi, siis võimalik et tõesti tuvastame mis see "aga" selle juures on ning otsustame siiski valitud maja kasuks.

Peale seda suundusime Rakvere poole. Terve tee sinnani olin ma sitta kanti kuri ja vihane ja noh, ega praeguseks hetkeks suurt muutunud ei ole. Spaas oleku ajal olin suhteliselt leebe mutt. Oleme Aqva spaa kompleksiga VÄGA rahul, tõesti oleme, meile ikka väga meeldis seal, kõik oli nii nagu ootasin ning olen selle üle väga rõõmus, samuti sai Alar mõnusalt puhata ja sai vees, saunas ning hoolitsusel oma kondid suurest töötegemisest natuke pehmemaks. Hommikusöök oli rikkalik ning tegelikult oli kahju lahkuda. Peale spaa külastust järgmisel päeval sõitsime vanaemale külla, tegime seal tunnike parajaks, sest käisime huvi pärast ühte maja veel vaatamas, mis polnud seest viimistletud, et oleks saanud siis oma käe järgi kõik ära teha, aga selle majaga oli sihuke asi, et kõik oli justkui hästi, kuid naabri maja juurde viiv tee läks max 1meetri kauguselt akna alt läbi, sirgelt läbi selle maja hoovi. Lisaks kõigele oli see ehtne venkude küla, kus keegi grammigi eesti keelt ei mõistnud ning kogu maja vaatamine möödus sisuliselt vaikuses. Väga piinlik 20 minutit meie elus...

Täna oleme terve päeva lihtsalt olnud. Natuke teravad suhted on oma vahel sest Alar on jätnud omajagu asju mulle rääkimata ning mul võtab natukene aega, et see kõik läbi seedida. Eks ta vaeseke on nüüd häbi kätte uppumas, kuid ise ta selle pudru kokku keetis. Eks me ikka saame koos hakkama, aga mina olen natuke piprane, sest leian, et suhtlus ja usaldus on ühe korraliku suhte alus. See miks ta mulle oma varasemaid asju pole päris täpselt ära rääkinud, ma tõesti ei tea. VÄhemalt tuli see kõik nüüd välja ning saame edasi liikuda. Lihtsalt on kuklas väike hääleke mis ütleb, et "ehk on midagi veel?".

Iga asi on millegi jaoks hea. Püüan sellest mõttest kinni hoida ja natukeseks aeg maha võtta. Kuna see lapse teema on ikkagi õhus ja viimaste päevade draamad ja tülid on mind teinud ennekõike närviliseks, pean ma püüdma kuidagi ikkagi tuurid maha tõmmata ja rahuneda. Oleme rahulikult selle aasta lõpuni siin korteris ning jätkame uuel aastal oma unistuste poole püüdlemist. Usun, et kõik laheneb ja me saame mida nii väga soovime. Hetkel on kõige olulisem leida üksmeel.