Dec. 18, 2016

Nüüd läks asi küll pekki

Nii! Nädal ilma meheta on päris ruttu mööda saanud. Nädala sisse oli tehtud palju plaane, millest tehtud sai vähe, sest nädala keskpaigast hakkas peale selline asi nagu "paha olla" ja nädal on nüüdseks siis lõppenud palaviku, tatise nina ja turses kõriga.

Kõigest algusest. Tööpäevad olid nagu ikka. Selle kohta midagi märkimisväärset kirjutada ei olegi. Kui siis ainult seda, et teisipäeval oli üle mitme aja jälle kaks biopsia võtmist, mis siis minu jaoks on väga põnev. Reedene päev läks väga ruttu, peale tööd käisin natuke poodides ja läksin Puhja sõbrannale külla. Me polnud kaks kuud näinud ja kohtumisrõõm oli suuuuur. Meil oli koos väga tore aeg. Sandra on ühtlasi ka üks mu parimaid. Ja tema tütar Janelle on nii kallis, lemmik laps maailmas. Kuna endal veel pole väikest vääksu, siis püüan oma rõõmu temaga jagada nii tihti kui võimalik. Jäin sõbrantsi juurde ka ööseks. Keset ööd ärkasin pidevalt ülesse, mõned korrad sai oksendatud ja tajusin ka palavikku, nina oli kinni ja kurk kraapis. Hommikuks oli asi veel hullem ning koju jõudes oli päris pekkis. Püüdsin väe võimuga saada olukorra paremaks, sest teise sõbranna Merlini sünnipäev ootas ees, mul oli nii ilus uus kleit selle peo jaoks ostetud jne. Ja kuna õhtuks läks asi veel hullemaks, siis kleiti selga ei saanud, sukki jalga ei pannud, mantel jäi kappi ja mina jäin voodisse surema. Täiega kahju oli, endiselt on. Tänaseks on natukene järgi andnud, kuid tervest organismist on asi väga kaugel. Eks ole näha kuidas homne päev välja näeb.

Nädalavahetuse positiivses noodis rääkimist jätkates võin uhkusega öelda, et titetekk on nüüd valmis, see heegeldamise osa. Hetkel kuivab pesurestil ja siis jääb ainult voodrikangas veel alumisele küljele õmmelda. Olen pretty proud oma saavutuse üle. Loodame, et ühel päeval on sinna teki sisse siis väike vääks ka võimalik panna.

Alar jõuab koju reedel. Ei jõua ära oodata. Teise pooleta on elu nii poolik. Oma asju kellegagi arutada ei saa, kass käitub nagu viimane tropp ja süüa ühele inimesele teha ei oska :( Kuna praegu haigus näpistab, siis põhiline toit ongi mandariinid, melon ja mahlapulgad. Kuna ma ravimeid praegu võtta ei julge, siis joon mahukalt teed mee ja sidruniga, teen inhalaatoriga auru ja nuuskan...ja veel nuuskan, ja ikka nuuskan. Kui homme on sama sitt kui täna, siis pean perearstiga ühendust püüdma. Teie hoidke end ikka soojas! Millalgi ikkagi teen ka postituse sellest, kuhu me Alariga oma plaanidega jõudnud oleme :)