Jan. 2, 2017

Pühademunad

Vahepeal olid jõulud. Tähistasime seda ikka nii nagu meil välja kujunenud on- jõululaupäeval oleme minu perekonnaga, I jõulupühal oleme Alari perekonnaga. Kui eelnevalt sai mainitud, et sel aastal kõik tublisti kinni pidasid sellest, et kinke ei tee, siis ikkagi oli neid kes sellest ei pidanud. Ehk siis tuli neid kinke ikkagi siit ja sealt, kuid ÕNNEKS minu kallis abikaasa pidas sel aastal oma sõna. Leian, et jõulud on eelkõige koosolemise aeg, rahu ja rõõmu aeg. Kingitused võivad olla, kuid pole faktor, mis raudselt eksisteerima peab.

Aeg perekondadega koos on kuldaväärt. Inimesed on sel perioodil kuidagi heldinumad ja on rohkem suhtlemisaldis kui argipäeviti. Tore on see aeg. Kõik kallistavad ja naeratavad ja...söövad. Minuga juhtus sel aastal samuti nagu eelmisel aastal, et jõulude aeg pigem kaal langes. Millalgi teengi postituse Ilu ja Tervise rubriiki, kus siis natuke lähemalt peatun kaalu ja toitumise teemal mööödunud aja kohta. Meil oli sel aastal Alariga eelkõige rõõm see, et ma sain jõuludeks enam vähem oma tervisega jalad alla, ning saime kõik üheskoos seda aega nautida.

Jõulude ja aastavahetuse vahelisel nädalal olin ma jätkuvalt haiguslehel. Alar käis siis mõned päevad vapralt tööl ja teenis perele lisa. Reede õhtul hakkas igav ja sõitsime minu vanemate juurde maale paariks tunniks, et möödunud aasta kohta mõned kommentaarid öelda ja nautida aasta eelviimast õhtut hetkeks koos nendega. Aasta viimase päeva veetsime Alari vanemate maal Sassukveres. Sõna otseses mõttes põgenesime koos kassiga linna kärtsust ja mürtsust eemale. Sõime, käisime saunas, sõime veel, tegime palju pilte ja lasime ka mõned blokid ilutulestikku, jõime pokaali shampust, sõime veel ja lihtsalt olime teineteise jaoks olemas. Ma polnud varem niiöelda "päris maal" olnud aastavahetusel, seega oli see väga vahva vaatepilt, kuidas igast ilmakaarest järsku värvilisi valgusepahmakaid peegelduma hakkas. Väga ilus värvide mäng toimus. Kõige olulisem oli uue aasta alguses olla koos kõige kallimaga. Ükskõik kus, ükskõik mis seltskonnaga, peaasi et ikka üheskoos.

Võtsime Alariga möödunud aasta kokku kui ühe edukaima meie aastatest. Me kasvasime selle aastaga palju kokku. Meil oli omamoodi palju üleelamisi, takistusi mis tegid meid nii palju tugevamaks. Me abiellusime. See oli minu senise elu üks ilusamaid päevi, meie päev. Meil oli palju eesmärke millest valdav osa sai täidetud ja järgijäänud osa on täitmisel. Me murdusime ja saime jälle tugevaks. Põhiline on see, et rasketel hetkedel seljad vastastikku lõime ning kõik lahendatud saime. Meie elu oli 2016.aastal väga edukas, väga kogemusterohke ning õnnelik koos mõne piprateraga. Alar ütleb ikka, et aastavahetused on alati meile edu ja õnne toonud, mis see aasta siis teistmoodi on. Usume, et üheskoos suudame kõike mida soovida oskame. Ootame juba põnevusega, mida 2017 meile pakub.

Ilusat uut aastat kallid blogilugejad!