Feb. 4, 2017

Miskit head on toimumas

SIsutihe töönädal on jälle üle elatud ja käes nädalavahetus. Kui tore on see, et minu valvetega tööst on saanud hoopis valge inimese töö- ehk siis tööaeg on esmaspäevast reedeni ning nädalavahetused ja pühad on siiski aeg oma elu jaoks. Hea on jõuda reedel peale tööd koju teades, et kaks päeva sind mitte miski seoses tööga ei koti, sest on nädalavahetus, aeg puhata.

Reede õhtu möödus vaikses noodis ja täna hommikul ka erilist pikka und ei olnud, kuigi oleks tahtnud. Aga no mida sa magad kui und ei ole. Tegin siis meile toidu, endale toidukava järgi ja alarile midagi analoogset kuid suurema koguse. Nüüd lebotame ja oleme diivanikaunistused ja varsti liigume õue, teeme kuskil väikese matka. Eks ole näha kuhu meie teekond siis viib. Õhtupoole tahan trenazööril veel trenni ära teha ja ega muud suurt meil plaanis ei olegi.

Eile peale tööd koristasin kodu ära, pesin pesu, tegin õhtusöögid ja hilisõhtused snäkid, tegin trenni ära ja käisin pesus enne kui Alar koju jõudis. Siis saimegi lihtsalt olla. Hiljem käisime Prismas ja ostsime toidukava jaoks kõik vajaliku ära. Ja siis oligi lebola 123. Peale fitlapiga alustamist on palju rohkem energiat ja olla on nii hea. Kuigi vahepeal on näljatunne maha murdmas, siis kokkuvõtteks on kõik ikkagi hetkel parem kui varem.

Tööjuures oli üle mõne aja üks väga armas hetk. Nimelt käis mu juures üks patsient, kellel on viimased arsti juures käisimised olnud väga vastikud, tervis on pekkis ja üldse on üks suur murepilv tema kohal. Uuringu ajal lausa nuttis vahepeal ja tema juttu kuulates oli see igati kohane ka. Ütlen alati ja jäängi ütlema, et arsti juures käimine ei tohi olla patsiendi jaoks ebameeldiv. Peale uuringut tänas mind tehtud töö ja sõbralikkuse eest ning läks oma teed. Natukese aja pärast tuli tagasi pundi punaste tulpidega ja kallistas. Selliste hetked on väga armsad. Nagu plaksti on nüüd kevad südames sest tulbid on lihtsalt nii ilusad lilled.

Homme plaanime Sassukverre minna ämmale ja äiale nägu näitama vahelduseks. Pole neid ammu näinud ja eks ole tore ikka taas näha. Samuti tahame me pilgu peale visata ühele kinnisvarale, mis võimalik et õige pea saab meie koduks. Ehk siis salaja omaette me siiski oleme jätkanud oma kodu otsingutega ja tundub, et meie jaoks on üks uks nüüd avanemas. Aga sellest kõigest juttu siis, kui aeg on seal maal, et saame kindlalt midagi öelda.