Feb. 16, 2017

Mina ja sina ja meie kodu

Oma kodu (maja) otsimisele eelneb väga pikk seebiooper ja nagu te teate, ei ole see teekond olnud sugugi mitte kerge. Kõik see jant pangaga ja kõik need tingimused ja ette antud kuupäevad jne jne jne, see kõik on tehtud nii jubedalt keeruliseks lihtinimese jaoks.

Elus on ikka nii, et iga asi on millegi jaoks hea. See, et üks ja teine ja kolmas variant osutus meie jaoks mitte sobivaks ning et pank natuke vingerpussi mängis rääkis lõppkokkuvõtteks kõik meie kasuks, sest lahendus meie kodu otsimise murele kukkus meile plaksti käte vahele, nagu välk selgest taevast. Ja nüüd on kõik paigas.

Nimelt siis oleme nüüd juba paar nädalat olnud maja omanikud, kuhu plaanime sügise poole oma jõududega ikka sisse saada kolitud. Ehk siis saime maja, sõna otseses mõttes saime. Alari vanematel oli üks maja, mille nad plaanisid müüki panna. Esialgu oli see plaanitud meie pangalaenu võtmisel tagatiseks panna, kuid kuna laen jäi võtmata siis oli otsus tegelikult see müüki panna, kuniks siis otsustati see hoopis meile anda. Miks keegi sellele varem ei mõelnud? vot ei tea, ju siis oli see kivimägi vaja enne ületada, et siis auhind kätte saada. Ehk siis pangaga polegi vaja meil end siduda, sest maja on meil nüüd reaalselt juba olemas.

Tööd on palju. Väga palju. Aga meil on kaks kätt ja visad jalad ning suured unistused ja visioon ideaalsest kodupildist nii et meil on vaja vaid tegutseda. Esmajoones on vaja teha kanalisatsioon ja vesi tuppa, aknad vahetada ning siis on need suuremad asjad tehtud. Kui vannituba ja tualett saavad valmis ning köök ka teatud järgus juba valmis, siis võtame oma sada tuhat asja ja kolime maale ära! Tasapisi hakkame tuba-toa haaval renoveerima ja nii ongi. Kevadel kui Alar mässab töödega milles mina ei saa abistada, saan tegeleda aiaga. Ja nii lihtne see ongi. Esialgu kavatseme asju ajada palga kõrvalt ning vajadusel siis võib-olla siduda end renoveerimislaenuga, kuid seda otsustame jooksvalt, kui tõesti tundub et ei saa enam ilma abita. 

See tugev tunne, kui sul on teadmine, et sul on oma maja...see on nii suur asi, ja see kindlustunne on nii võrratult hea. Sel nädalavahetusel lähme ja hakkame vaikselt seespool vana kraami välja taguma, et oleks ruumi ehitama hakata nii nagu plaanis on. Selline ärevus on iga päev sees, et hullult tahaks juba mässata, aga need suuremad tööd võtame ette siis, kui oleme oma puhkusereisilt tagasi. Siis on meil ajaliselt rohkem võimalusi ja ka rahaliselt. Vot nii see elukene on.

Üks suur murepunkt on meie jaoks nüüd lahenduse leidnud, ja küll siis ühel hetkel leiab lahenduse ka meie teine suur unistus :)