Feb. 21, 2017

Kodulugu 1

Tere! Seljatasime esimese nädalavahetuse maakodus toimetades. Astusime hoovile, tundsime rinnus tugevat soovi luua midagi oma ja head. Ja nii me peale hakkasimegi.

Alustuseks tassisime tubadest ära kõik vana mööbli. Seda oli seal palju ja võttis omajagu aega. Eelnevalt muidugi tegime kapid seest tühjaks, sest ka seal oli igasugu kraami. Alles jätsin vaid veekeedukannu, mis käib pliidile ning ühe vanaaegse piimakannu. Kui mööbel teistest tubadest oli väljas, lammutasime laiali ka köögikapid ning tegime niiöelda puhta töö.

Seejärel hakkasime seintelt laudu maha kiskuma, sest kõik toad on laudadega üle löödud. Osa materjali soovis Alari isa, et vanas majas neid kasutada ning ülejäänud lasime juppideks kütteks. Kuna seinte osas ma pigem jäin Alarile jalgu, siis võtsin ma ette hoopis pliidiraua taastamise. Traathari oli lemmik tööriist ja tulemus sai väga ilus. Lisaks meisterdasin lauajuppidest tikksae abil kokku puude jaoks kasti ning ajalehtede hoidja, mega meistrimees ikka. Seega üks asi on nüüd lahendatud.

Teise päeva õhtuks olid seinad laudadest puhtad ning kõik vaheseinad maha lammutatud, pliit taastatud ning akna plaanid kokku pandud ning hinnapakkumised saadetud. Meil edeneb päris ilusti. See nädalavahetus läheme loomulikult jälle maale toimetama, sest laudise all on veel üks kiht puitu, enne kui jõuame päris palgini välja. Tahame osaliselt taastada palkseinad ja jätta nad nähtavale ning soojustada maja väljaspoolt. Ees ootab ka uute vaheseinade ehitamine tualeti ja pesuruumi jaoks. Praegu on selles mõttes plats puhas, et keset maja on küttekeha ja muu pind on kõik "paljas", seega on meil hea seal uued seinad püsti saada.

Pühapäeval tegid meile üllatusvisiidi ka minu vanemad koos vanaema ja tema mehega. Kuna nad ei olnud üldse näinud mille kallal me toimetame, siis oli tore ka nende arvamusi kuulata ja üleüldse neid kõiki näha. Pärast vaatlemist viis Alari isa nad kõik oma koju lõunasöögile ning kui meie lõpuks lõunale läksime, oligi üllatus suur, et nad ikka veel seal hängivad.

Vot nii see elu meil kulgeb. Tasapisi toimetame oma kodu kallal, peale reisi püüame vee ja kanalisatsiooni sisse saada ning aknad ette. Minek on ka notarisse, et kinnistu meie nimele kirjutada ning üllatuseks koos suure maalapiga. Kui suurem kolistamine on tehtud, siis viime ka kiisu korra sinna uudistama, muidu tema üldse ei tea, mille kallal peremees ja perenaine asjatavad.