Feb. 28, 2017

Imede ime

Polegi siia veel kirja saanud, et eelmise nädala kolmapäeval toimus midagi tavatut. Olen vist varasemalt ka maininud, et mul on vend. Meie läbisaamine on kõikunud üles ja alla, kuid viimased aastad on ta mulle kuidagi eriti armas. Loomulikult on vend alati kallis no matter what, but still, mingi aeg oli meil iseloomukriis. See selleks.

Nimelt kutsus ta meid siis kolmapäeval kinno. Ta ise elab muidu Rakveres, venna kaaslane Kerli samuti, aga kinno kutsuti meid olenemata vahemaast. Ehk siis nad sõitsid Rakverest Tartu, et meiega kinno minna. Nii armas. Muidugi vennal oli natuke eputamist ka, ostis uue auto omale, ja noh, vaene Alar kes millalgi hakkab meie autot vahetama, sest naisukesel on vaja sarnast autot, sest see oli niivõrd kena..ja kuum...ja kiire. Aga nüüd kino jutu juurde.

Käisime siis neljakesi Cinamonis vaatamas filmi John Wick: Chapter 2.  Mulle üldiselt sellised killer filmid ei meeldi, aga see film väga meeldis. Parasjagu sai nalja, parasjagu sai verd, sisu oli ka, Keanu Reeves mängis oma osa väga hästi. Lappasin huvi pärast IMDb lehel ka ringi ja vaatasin, et reitinguks pandud 8,2. Pole ju paha. Nii et minge kinno, hea film on. 

Filmimaailmas olen ma tegelikult suht võhik, väheseid näitlejaid tunnen ja pigem meeldivad sellised naistekad või kogupere filmid. Kuid nüüd olen leidnud end mõtlemast, et tegelikult sellised action filmid on palju meeldivamad, pole pärast mingit ülimat pehmet meeleolu jne, pigem on elamus. Õudukad muidugi on ja jäävad lemmikuks. Kes pole veel näinud, siis üks hea film on Don't Breathe, 2016 aasta film, mis räägib pimedast mehest, kelle majja tungivad kolm noort, et raha varastada. Pime mees (Stephen Lang) on kunagine sõjaväelane ja selles olukorras on pigem nägijatest üle oma osavuse ja kavalusega.