Mar. 22, 2017

Siit ja sealt

Ongi kevad ju! Mina otsisin igatahes täna hommikul päikeseprillid välja. Tuul on küll jahe, kuid 7 kraadi sooja termomeetril teeb rõõmsaks küll. Tegelikult on ärkamise juures juba suurim rõõm see, kui ruloo vahelt lund ei paista. Eelmine aasta samal ajal, mõned päevad enne pulmi oli ikka lund päris palju maas, k.a pulmapäeval.

Paraku aga mida ilusamad on ilmad, seda kurvem on korteris olla. Kodu aias on ju nii palju toimetamist ja nii palju saab nikerdada siit ja sealt ja no..patt on linnakodus olla :( Küll aga on suur surin rinnus, sest järgmine nädal samal ajal oleme juba palmide all lebotamas! Kohvrid ootavad pakkimist juba, aga veits vara veel. Reedel sõidame maale ja tähistame natuke eesootavat pulma-aastapäeva ning laupäeval teeme maal natuke tööd ikka ka. Pühapäeval lähme Ardiga pildistama, et jäädvustada esimene pulma-aastapäev ikka pildile ka. Pole ju päris tavaline päev. Äkki härra viib kuhugi välja sööma ka sel puhul, Fitlapi menüüst tahaks vaheldust saada.

Üks õhtu tuli telkust see uus saade "hüpnotisöör" või miskit sellist, ja siis seal oli ka koht kus püüti televaatajatele hüpnoosi teha. Me Alariga mõtlesime et okei, proovime siis ka. Hingasime sügavalt sisse ja välja ja lõdvestasime keha ja püüdsime hullult kaasa minna asjaga...kuni me naerma turtsatasime. Hüpnoosi ajal oleks me pidanud tundma, et keha justkui lendaks, aga me mõlemad tundsime hoopis, kuidas raskemaks muutusime ning üleüldse, see pidev ühe ja sama lause korrutamine hüpnotiseerija poolt ajas lõpuks lihtsalt juba naerma. Küll aga ei kahtle ma, et see asi korraliku süvenemise juures siiski võimalik on. Sel puhul meile korraga see asi lihtsalt ei toiminud ning tundus pigem jabur.

Nii mul kui Alaril on alati enne reisi tavaline taks käia paar korda solaariumis ( jah, tean et on kahjulik. Jah, tean ei tohiks), sest siis ei ehmata nahk päikese all kohe end punaseks ja põletavaks. Samuti hakkab siis päike natuke paremini peale ning pruun jume püsib kauem Eestimaale tagasi naastes. Seda kõike muidugi tagasihoidlike minutitega solaariumis ning korraliku vastava kreemikihiga.

Meie kassike vist tajub ka, et miskit imelikku on toimumas, sest ta on tavapärasest tüütum ja otsib oluliselt rohkem tähelepanu kui muidu. Toidu suhtes on pirtsakam ja kipub palju "mjäu" tegema. Korra juba arvasin, et äkki on tal miskit pahasti, noh tervisega või nii, aga kui talle hellust anda, siis on ta jälle endine. Sööb ja joob ta siiski piisavalt ja kõhuhädasid ei tundu ka olema, kasukat ka maha ei viska ja on mänguhimuline. Püüan siis mitte muretseda.

Peale tänast on veel kaks päeva vaja tööl vastu pidada ja ongi puhkus! PUHKUUUUS! Kaks nädalat laiskust...ja dieeti.