Apr. 24, 2017

Sünnipäev ja kodulugu 9

Meie töönädal venis, johhaidii kuidas venis ning miskipärast siis nädalavahetus tormas mühinal mööda. Õnneks selle kiiruse juures jõudsime maha pidada minu juubeli moodi asja ja samuti natuke koduste asjadega toimetada. 

Reedel peale tööd hakkasin laupäevase sünnipäevapeo jaoks toitu valmis vaaritama. Selleks ajaks kui Alar töölt koju jõudis, oligi mul kõik kenasti valmis. Pakkisime asjad kokku ja läksime maale. Koorisin suure potitäie kartuleid, valmistasin ette eelnevalt korda tehtud aida aluse ning Alar käis külapeal ja tõi suure Wok-grilli kohale, mille peal siis kartuleid ja juurviljawokki teha saime. Kuna oli selline päevane pidu plaanitud siis saimegi oma asjad valmis ca 10 mintsa enne kella ühte ja siis juba tulidki külalised. Kutsutud oli perekonnaring, sest otsustasin sõpradega sel aastal mitte pidada. Koorekihti kuulusid minu vanemad ja vend, vanaema, onu Jaan, Alari vanemad ja vend, sugulane ja kolleeg Katrin koos oma pisikese preili Loonega ning armsad perekonnasõbrad Tallinnast.

Enamus polnud meie elamist ja tegemisi varem näinud ja seega oli alguses ringkäik ja olukorraga tutvumine ning siis juba hakkasimegi tähistama- sööma ja jooma. Alar tubli mees muudkui grillis ja tema isa suitsutas kala. Nii tore oli, tõesti oli tore ja see on kindlasti sünnipäev, mis jääb mulle väga ehedalt meelde. Väike plika Loone muudkui tahtis tuppa minna, aga teadupärast on meil toas vaid põrandatalad hetkel, ehk siis keldrisse on vaba pääs trepist. Ühel hetkel oli plika kadunud ja päris mitmel kes olukorda märkasid, jättis süda löögi vahele. Õnneks seisis plika rahulikult keldri trepi peal. Pärast seda lasi Alar toa ukse kruviga kinni :D

Nalja sai palju, eks see alkohol tegi nii mõnegagi oma töö ja need kes kained olid, nende hakkas lihtsalt värske õhk pähe. Mul oli õhtul täitsa kahju, et pidu läbi sai, sest tõesti oli tore olla kõigiga koos. Ilmaga meil ka vedas, niivõrd kuivõrd. Kui me maale sõitsime siis igatahes oli maa valge, lõunaks oli kõik sulanud aga natuke selline plögane ning ürituse ajal ikka ja jälle kostitas ilm meid rahe hoogudega. Kui päike paistis, viisime kuuri alt pehme aiamööbli välja, kui hakkas rahet alla tulema siis tassisime jälle kuurialla. Aga üldiselt aida alla tehtud peoruum jääbki meil esialgu sedaviisi, sest kaugel see Jaanipäev enam on, sel aastal toimub see ka meie kodus. 

Kingitusi sain ka muide! Valdavalt raha, oma perekonnalt sain ilusa kuldketi, mille ma kahjuks kaela unustasin täna panna, sest pole harjunud ketti kandma ümber kõri, aga õhtul saab see kaela ja sinna see ka jääb. Kusjuures kett oli pandud ühe konnakuju sisse, mis käis lahti. Kui selle konnakese karbist välja võtsin siis ma ei saanud üldse aru, mida ma selle konnaga peale peaksin hakkama, aga siis märkasin et see käib lahti ka ja voalaa. Muideks see tumeroheline konnakuju on emal Egiptusest ostetud. Otsis seda tükk aega taga ja sealt siis lõpuks leidis. Seepärast ta reisil vahepeal Senzo Mall'is meil ära hajuski kuhugi oma kuju peitma, et ma seda ei näeks. Peretuttav Triinu rääkis, kuidas talle tumeroheline konnakuju toodi ja järgmise tsükli aeg siis kaksikuid ootama jäi. Olen seda juttu varem ka kuulnud et konnakuju pidavat sedasorti õnne tooma, aga kui juba tuttaval nii on läinud, siis on tõsimeeli veits creepy juhuste kokkulangevus. Muide, ema nägi mul üks öö unes ka et ma olin tittes ja numbreid 1+1. Elame-näeme! Siis sain kingiks veel nulu ja sõstrapõõsa, mis on sedasorti, et kasvavad küljes nii punased kui mustad sõstrad. Eks me siis näe mis sealt välja tuleb, pühapäeval said mõlemad istikud igatahes maha istutatud ja sisse õnnistatud.

Pühapäeval hakkasimegi tegelikult hommikust saati õues toimetama, sest ilm sel päeval meid hoidis. Võtsime ka kassi esimest korda oma kodu hoovi. Alar juuris maha võetud puude kändusid välja ja mina võtsin veel riisumata jäänud platsi maja taga ette, mis kahjuks või õnneks on kõige suurem pind ever ning jäi mul seda riisumise ametit veel selleks nädalavahetuseks ka. Kuna majaesine sai ka peoga ning alla sadanud rahe ja lumega veits viga, siis käisin ka selle pinna uuesti rehaga üle, et kõik ilusti kuivaks ja rohekaks juba tõmbaks. Ja siis ma tegin midagi, mida teha ei tohiks. Käisin kaevasin kõrval oleva krundi servast paar punti krookoseid, tulpe ja nartsisse välja. No tõesti seal keegi ei ela ega toimeta, kah asi see paar punti lilli kuskilt heina seest siis noh :D Ja istutasin uhkelt oma uude köögi akna alla tehtud lillepeenrasse. Eks ole nüüd näha mis see karma teeb, sisetunne ütleb et ega pikka pidu neil taimedel pole... :D

Kella 2 ajal läksime Alari vanemate poole tagasi, mees pesi auto ja tõmbas seest ka tolmuimejaga puhtaks, ma pakkisin asjad ja tulimegi Tartu koju tagasi. Tegime söögid ja ma küpsetasin Alarile veel küpsiseid, tegin trenni, pesin pesu ja läksimegi magama. Praegu tulen just naistekliinikust, kus käisin opi eelseid vereanalüüse andmas. Natuke nad on mures mu veresuhkru näitajatega, seda enam et isal on diagnoositud diabeet, so yea, eks ma ise ka veidi muretsen ja seetõttu on eriti kiiduväärt fitlapitamine ja trenn, et kaal ja mõõdud alla saada. 

Järgmise korrani!