May. 2, 2017

Kodulugu 10 ja volbriöö

Meil oli üks äraütlemata kiire nädalavahetus. Mõistagi oli ju üks lisapäev koduste toimetuste tegemiseks seoses maipühadega, ent nädalavahetus siiski tormas mööda jubedal kiirusel. Küll aga saime tehtud kõik mis tegemist vajas.

Reedel peale tööd kokkasin toidud karpidesse kaasa, pakkisime asjad kokku ja läksime maale. Kuna oli nõme nädal seljataga siis lihtsalt nautisimegi reede õhtut niisama. Laupäeval ärkasime suhteliselt vara, kuid ilm oli sarjast ülisitt ning õues sellise tormituule ja lume-lörtsi-vihma-rahe saatel suurt midagi teha ei õnnestunudki. Kella 2 paiku hakkasime minu vanemate juurde maale sõitma, et Volbriööd tähistada. Sõime ja mõni meist ka jõi ning tegime lõket, veitsa vihtusime tantsu ja luuasõitu. Pühapäeva hommik algas jälle väga vara, sest uni lihtsalt saab otsa. Sõime kõhud täis, natuke jutustasime ning läksimegi oma kodu juurde tagasi.

Sain terve hoovi riisutud! Täiesti uskumatu, aga no tehtud. Alar juuris nagu segane kände maa seest välja ja tassis lõkkesse, ma muudkui käisin sabas ja tasandasin maapinda. Hoovipeale jäänud õunapuu känd ( see sama õunapuu mille ma pidasin vajalikuks käsisaega maha võtta) jääb esialgu alles, sest on liiga "värske" ja pea võimatu seda hetkel sealt maaseest ka kätte saada. Sellest üritasin kokku kompunnida siis sellise...kaunistuse? Igatahes päris sheff jäi välja nägema ja no ise tehtud, hästi tehtud. Alar võttis veel naabri poolt meie hoovi looka vajunud paju maha ning laasis ära. Lõhkus pakud ja mina ladusin siis riita. Nüüd on meie aed ilus ning jääme rahalaeva ootama, et toas edasi ehitada saaksime.

Esmaspäeval tegime ka oma kodus väikese grilli, kutsusime mehe vanemad ka sööma. Meil üks maja seina äärne osa on alati mega soe, sest tihtipeale on seal tuulevaikus ning päike paistab otse peale. See on koht, mis jääb meil terrassi jaoks ning kuhu tuleb ka suur aken ja terrassiuks õige pea ette. Üli mõnna.

Nii pühapäeval kui esmaspäeval oli meie armas kassike meiega koduhoovis kaasas. Ega ta eriline õuekass ei ole, sest ta on ikka täielikult linnastunud preili, kuid eks me tasapisi teda harjutame. Päris õuekassiks ei saa ta iialgi ning praegugi kui ta meiega hoovis on, siis on sellise pika pika kumja paela küljes koos traksidega, mis annab talle paraja ruumi liikumiseks ning samuti traksid aitavad vältida seda kõri poomist kui ka on tungiv soov kaugemale minna. Tasapisi harjub nende häältega, mida ka korteris ju pea kunagi ei kuule. Vee vulin, palju linnulaulu, naabrikoera haukumine, kõik putukad ja mutukad ja mootorsaag jne. Alguses oli ta hästi ärev aga eile oli juba päris tubli. Võttis vaevaks isegi süüa ja juua juba. Nüüd vaeseke on muidugi üli väsinud ja järgmised kaks-kolm päeva meil valdavalt sööb ja magab.

Järgmisel nädalavahetusel on plaanis jõe ääres natuke askeldada. Seal on selline kivihunnik, mille tahame ilusti ära laduda. Siis on jõe äär ka kenasti korras ning loodus võib rahulikult oma rohelise jume võtta.

Nüüd on jälle töönädal ja ühel päeval võtan rubriigis 1/2 teemaks taaskord kaalu ja fitlapi. Jääge siis lainele.

MUIDEKS! PALUN hääletage EBA 2017 ikka meie poolt ka :) Leiate meie blogi "aasta uustulnuk" rubriigist :) Link hääletusele: http://eba.marimell.eu/