Jul. 10, 2017

Kodulugu 20

Sain nüüd lõpuks aega, et istuda ja kirjutada. Tegelikult olen ma täna tööl, st puhkus on läbi ja toimunud on palju. Kodulugu on jäänud natuke unarusse maja juures tehtavate tööde tõttu, kuid nüüd oleme tagasi oma igapäevase töö lainel ning tõmbame tuure natuke maha. Mis siis puhkuse aeg kodu kallal tehtud sai?

Algas see puhkuse möll ahju ehitamisega, nagu ma eelmises postitused vist kirjutasin. Olen oma mehe üle uhke ja ahi toimib suurepäraselt, annab meie kodule kodusooja ja on üleüldse meie kodu südameks. 

Teine suur asi, mis sai tehtud, on igasugune torustik, mis jäi põranda alla. Nii kanalisatsioonitorud kui ka veetorud. Seejärel sai põrandale pandud penoplasti moodi asi, selline vaht-plast-plaat, põrandatalade vahele ning selle peale siis puistevill, mille Puumarketist eritellimusena saime, just seetõttu et meil oli seda üli kiiresti vaja ja õnneks Puumarketi klienditeenindus töötas telefoni teel oodatust kiiremini ning saime kauba kätte väga ruttu, mõeldes et see tuli Tallinnast Tartu lattu ja sealt siis meile Peipsi äärde. Ehk siis kolmas suur asi ongi see, et põrand sai ilmatuma raha eest korralikult, ikka väga korralikult, soojustatud.

Neljandaks saime peale põrandalauad! MEIL ON PÕRAND! Enam ei peagi talade vahel või peal ukerdama, vaid saab lihtsalt...astuda? Põrandalauad saime ühelt kes teab mis ettevõttelt, kes Stora Ensoga mingit koostööd ajab, tuli see koorem põrandalaudu meile Kadrinast, Lääne-Virumaalt. Saime üli hea hinnaga korralikud põrandalauad. Miks me otsustasime laudade kasuks, mitte laminaadi või parketi kasuks? Sest esiteks tahtsime maakodule omast hõngu, teiseks tahtsime, et oleks vastupidav, kolmandaks mängis rolli meie jaoks makstav summa. Nii et põrand sai ka peale!

Viiendaks vedas Alar naise soovide kohaselt laiali kogu maja elektrijuhtmed. Valgustuse, pistikud, lülitid, terrassile valgustus jne jne jne. Laupäeval käis meil ka elektrik, kes võttis andmed ja detailid ja kes oma tööjuures siis paneb meile kapi kokku ning teisipäeva õhtul tuleb paigaldama ja plommima, seega rallime siis maale tagasi ja saame korraliku voolu majja.

Kuuendaks sai lihvitud lae talad, pandud lisaks talad kuhu kips kinnitada, vill lakke ning kõige peale siis kipsplaat. Ehk siis meil jäävad lae talad näha ja talade vaheline pind on kipsi all koos soojustusega.

Seitsmendaks tegin mina naelte vabaks ühe seina, mille puhul tahtsime, et palk välja näha jääks. Kuna see oli selline ilus pind, siis otsustasime ,et las jääb ikka vana maja hõngu kumama. Targad eelnevad elanikud taipasid see ca 9 kihti tapeeti, millest me rääkinud juba oleme, hunnikute viisi naeltega seina taguda. Seega sain ma hoolega neid tapeeditükke, mis veel naelapea all kinni olid ning naelu ennast tangidega korralikult välja tirida. Seejärel puhastasin seina pinnad, mõned kohad käisin üle traatharjaga ning kui kogu pind oli korralikult puhas, pintseldasin seina poolmati lakiga üle, tulemus jäi ÜLI KENA!

Kaheksandaks lahenes meie murekoht köögi osas. Alguses plaanisime tellida mõõtude järgi. Poole mõtte peal selgus, et meil selleks ju tegelikult raha ei ole. Siis mõtlesime, et Alar klopsib ise midagi kokku. Selle mõtte ammendas aga artikkel odavast Poola mööblist, mille me ämmaga koos kuskilt Põltsamaa täiesti nurgatagusest mööbliärist ära vedasime, sest neil oli kohe laos olemas ja mul on ju vaja asju KOHE, kui mõte pähe lööb. HInnaks 296 eurot ja köök on ikka äge küll. Kapid sain ma kokku pandud, kuid paigaldame need siis, kui pahtel on seinas lihvitud.

Sel nädalal peale tööpäevi ootavad meid siiski ees veel pikad õhtud, sest valmis on vaja teha koridor ning veesüsteem ühendada hüdrofori ja boileri jms asjadega. Nädalavahetuse plaan on valmis teha vannituba, vähemalt nii kaugele kui vähegi jõuame. Mingi aeg tuleb ka ahi üle krohvida.

Puhanud me ei ole, vähemalt mitte füüsiliselt. Vaim aga on selle arvelt väga puhanud. Maal on elu hoopis teine, isegi kui on väga kiire ja töökas päev, midagi selles maaelus on, mis meid nii väga paelub. Loomakesed said hästi hakkama. Ellie on suur kisendaja õues, sest toapreilile see õue elu väga ei istu. Nora seevastu on täielik maakas. Nii lahe on vaadata, kuidas koer elavneb, kui õue saab- täiesti pöördesse läheb- ning õnneks on meil suur aed, kus ta oma tuure maha joosta saab. Kass ja koer omavahel on saanud suurteks sõpradeks.

Ma vahepeal ehitasin muidugi õues ka mõned asjad, et toas Alarile mitte väga jalgu jääda- Nora sai omale vahva kuudi ( soojustatud topelt seintega ja puha!) kus päikese eest varjus olla või vihma korral peitu pugeda. Hoovis on ta meil lahtiselt´ning kui tuleb uneaeg, tõstame ta lihtsalt kutsubeebi aeda, millest ta tegelikult õige pea meil välja kasvab. Siis ma ehitasin veel väikese putka alles jäänud põrandalaudadest aia nurka, kus hoian ämbrit ja kastekannu ja kõpla ja rehasid jne asju, et oleks käepärast võtta mu kuue vaoga aiamaa tarvis.

Nädala pärast esmaspäeval anname oma korteri üle järgmistele. Seega on meil see nädal lisaks remondile vaja ka kolida. Olge mõttes meiega, et kõik ikka kenasti sujuks. Pildil meie uus ahi, uus põrand mis ootab õlitamist, tuunitud tala toetamaks ülemist korrust ning suur õnnetunne.

 

Aitäh selle pöörase seikluse eest kallis.