Jul. 17, 2017

Oma kodu 1

Hei! Nii uskumatu kui see ka poleks (siiani päris kohale polegi jõudnud) siis meil on kolitud. Korterisse jäi veel tolmulapp, millega ma täna pinnad üle käin ja õhtul omanikule võtmed ulatan. Kõik. Korterielu on läbi.

Kaupmehe tänava korterisse jäi meil tegelikult väga palju ilusaid hetki, meie pulmapäev ja sünnipäevad. Korteri seinte vahele jäi ka Alari Norras oleku üksindus ja päris mahukalt tülisid, mis meid tüütasid kui otsustasime Torila maja osta ja pangalt pika puuga saime. Vot kui hea, et nii läks, sest lõpptulemus on ju palju erilisem. Seinte vahele jäi palju kurbust lapse saamise teemal, mõned haiguspuhangud, parasjagu nalja ja naeru ja õdusaid õhtuid. Kuid kahju sealt ära kolida ei olnud. Koduks ei saanud see koht meile lõpuni välja. Nüüd me oleme kodus- meie ja meie loomad.

Kolimine läks meil kahtlaselt sujuvalt. Mina muudkui pakkisin ja Alar muudkui tassis autosse. Siis Alar muudkui remontis ja mina pakkisin asju lahti. Need kaks nädalat "puhkuse" aegset ehitamist pluss möödunud nädal kolimist...füüsiliselt ikka äärmiselt kurnav. Eks sellest kõigest toibumine võtabki omajagu aega. Ja ega me tahagi viriseda. Kogu selle väsimuse ja pinge juures oleme nüüd lõpuks veidi rahunenud ja tegelikult südamest õnnelikud.

Eile õhtul sai lõpuks viimased kastid lahti pakitud. Kuna riidekappi me hetkel kokku panna ei saa, sest see ootab koridori valmimist, siis oli paras pressimine kummutisse kokku neid asju. Köögimööbel pole veel täielik, sest tasapind on puudu, samuti pliit. Vannituba pole üldse veel :D Tegemist on ausalt öeldes sitta kanti ja see kõik on nii jube põnev. Mul on Alariga ikka tohutult vedanud, kõike ta oskab ja kõike ta teab. Täna peale tööd alustame siis tasapisi uute projektidega.

Midagi katki meil ei läinudki ja jõudsin juba peas mõelda et isver kui hästi kõik on pakitud, et kõik on terve, just köögi poolt silmas pidades. Ja siis ma tõstsin maast sülle kasti, mille sees olid mõned alkoholi pudelid ja pokaalid- nii kui ma selle kasti üles tõstsin, nii see kasti põhi puru läks :D Alles jäi 2 veinipokaali, 4 shampuse pokaali, 4 pitsi ja pudel viina :D Killud pidid õnne tooma, no toogu nüüd kogu hinna eest.

Natuke organiseerimist meil selle elu elamisega hetkel on. Loomad harjuvad majas olemisega, nõusid pesen kaussides nagu ennevanasti, pesu peseme Alari vanemate juures (ok, eile pesin käsitsi, no lihtsalt tahtsin ja nii tore oli!) ja ise käime ka Alari vanemate juures pesemas, nad elavad meist mõnesaja meetri kaugusel ja mõne nädala jagu kannatame ära selle aja, kuniks omal duśinurk valmis on. 

Täna hommikul oli esimene kord siis maalt tööle tulla. Meie mõtteline ajaarvestus oli hästi planeeritud ja jõudsime tööle samal ajal, nagu ka linnas elades. Ärkasime lihtsalt pool tundi varem üles ja kogu moos.

Kogu selle pakkimise ja kolimise eel arvasin, et kõige õudsam on riidekapi kokku saamine. Päris oligi nii! Kõige hullem oli köök! Potid-pannid-taldrikud-kannud-klaasid-kruusid jne läntsikud, johhaidii ja neid kõiki on vaja. Ja siis need igasugused juhtmed ja seadmed ja KOLA mida tundus olema nagu massiivselt palju, ja ometi on kõik vajalik :D Sai korralik inventuur teha sest no kaua sa kogud eksole. Igatahes nüüd sai enam vähem asjad ära paigutatud kohtadesse, kus need meil korteris ka olid, sest siis me leiame üles ka midagi. Mina suutsin ära kaotada oma töövõtmed, mille otsimisega ma end eile natuke paanikasse läksin ja hommikul tööle jõudes olid need viisakalt mu kitli taskus. All good. Muud midagi me ära ei lõhkunud ega kaotanud ning selle üle on küll hea meel.

Nii me siis elame, asjade otsas kuniks koridor ja vannituba ning köök lõpuni valmis saavad. Siis natuke kosume ja hakkame teisele korrusele magamistuba ehitama. Pildil Nora ja basiilik (ise kasvatasin!) viimasel kolimise päeval.