Jul. 20, 2017

Oma kodu 2

Hei! Meie segasummasuvila hakkab tasapisi ilmet võtma. Silmas pidades siis seda, et hakkame tasapisi praeguse elukorraldusega harjuma. Miski pole päris nii nagu peab ja selles kõiges on tegelikult oma võlu.Tore on natuke raamist välja elada, natuke laadnamalt. Üheskoos on see kõik nii põnev.

Meie loomakestest on saanud suured sõbrad ja kass Ellie on meie koerabeebile super lapsehoidja, kui me päevasel ajal tööl oleme. Kõva 11 tundi saavad nad päeva jooksul ilma meieta veeta ja mis neil muud üle jääb, kui läbi saada ja koos mängida. Eks meil paras trikitamine ole see igapäevaste asjade ajamine, kuid kui kord kõik saab olema nii nagu tahame, siis on elu veel rohkem mustikas kui praegu. Hetkel on seda lahku kasvamise ohtu rohkem kui varem, sest me oleme mõlemad seljaajuni väsinud ja veitsa  tülpinud, kuid loodan, et nädalavahetus toob endaga kaasa mõnevõrra rahulolu ja aega teineteisele.

Kuidas me süüa teeme? hehe :D Siiamaani käisin Alari ema köögis kokkamas, kuid eile mõtlesin et EI, aitab, tuleb mingi lahendus ise välja mõelda. Hetkel puudub võimalus osta integreeritav pliit ja töötasapind köögi kappidele, seega ootame põletavalt uue kuu palgapäeva. Seniks aga kasutaks grilli...kui see poleks saja ehitusmaterjali taga ja saja kihi materjali all peidus. Seega ladusin mõne ringi seina ääres kasutuna seisvat telliskivi kokku, peale rauast ketas, tuli alla ja pliit missugune! Eile keetsin seal siis värsket kartulit, praadisin eelnevalt marineeritud kanafilee ning tegin ka täisterajahu ja kodukana munadest tehtud taignast pannkooke. See tunne oli väga ülendav. Aga loodetavasti on varsti sellel lõpp ja ma saan oma köögis kokata :D

Oluliselt on muutunud meie magamine. Me magame öösel max 6 tundi ja tänaseks päevaks on tekkinud unevõlg...ma ei tea, ma ei julge kokku kalkuleeridagi kui mitu tundi meil seda magamata und on. AGA, küll me end üks päev välja magame ja rõõmsalt edasi ehitame. Eile tegi Alar Viasatiga lepinguvärgid ära ja nüüd me püüame siis mingi signaali saada selle taldrikuga, et pilt telekale ette tuleks, samuti saame omale wifi, mis ootab ühendamist. Mina nokkisin eile koridori kallal, põrand sai lõppviimistluse ja kaks siseust värvisin mööblivärviga valgeks, mis muidu puiduvärvi olid. Uksed saime minu ema ja isa kodu laka pealt, mis seal kasutuna vedelesid ning millele me uue elu siis sisse puhusime.

Tööelus ootab mind ees räme muutus ja selle pärast olen ma viimased nädal aega korralikult ka stressanud. Minu lemmik kolleeg läheb ära Rootsi ja eeldatavasti tuleb ikka sealt tagasi mõne aasta pärast but still. Mitte miski ei saa siin kabinetis olema enam endine enne, kui ta oma perse uuesti siis uksest sisse veab. Nii et selline veits emotsionaalne aeg on nii kodukeskkonnas kui ka töökeskkonnas.

Homme on nädala viimane tööpäev ja ühest küljest ootan seda väga. Sel lihtsal põhjusel, et tahaks laupäeva hommikul lihtsalt MAGADA. Meil muidugi on tore sõber Nora, kes ei suvatsegi kauem kui 7ni magada ja kass, kes ei kavatse öösel üleüldse magada, so yea, hea plaan ja selle õnnestumisest saab rääkida uue nädala alguses. Täna õhtul meil erilisi plaane kodus ei ole. Eile oli kõva plaan lihtsalt olla, kuid see lõppes ikka redeli otsas turnimisega. Proovime täna siis uuesti. Minusse on jõudnud soov, soov et see kõik liiga ruttu valmis ei saaks. Teha on küll roppu moodi, kuid enese tervis ja teineteise jaoks olemas olemine on listis siiski esmatähtis. 

Pildil minu "vinge" pliit, ajab asja esialgu ära küll. Ikkagi oma! :)