Aug. 3, 2017

Oma kodu 4

Tsau! No nüüd on küll häbi et nii kaua pole kirjutanud. Aeg justkui jookseb käest. Igatahes nüüd olen siin ja jagan oma mõtteid ja vahepeal toimunut. Meil saab homme kolm nädalat maal elatud. VÄGEV!

Vahepealsel ajal oleme saanud valmis köögi tasapinna, mille Alar põrandalaudadest kokku nikerdas. Nüüd oleme sellele saanud ka kaks kihti lakki peale ning tulemus on päris armas. Kuna tumepruuni lakki ehituspoes olemas ei olnud, siis sain välja kaubeldud, et toonitavale lakile pinoteksi pigmenti hulka segatakse. Mõeldud-nõutud-tehtud. Saime täpselt nii tumeda tasapinna nagu vajasime.

Siis sai meil paika integreeritav pliit, nii et enam ma lõkkeplatsi kõrval kokku klopsitud pliidikese peal enam kükitama ei pea. Pliidi lugu ka tore. Kalkuleerisin ühtepidi ja teistpidi, kuidas palgast ära nihverdada vajaminev summa, kuniks ema helistas ja küsis, kas nende pliit, mida nad aastakese kasutanud on, meile sobiks. JOHHAIDII muidugi sobib! Ja kuidas veel! Sama päeva õhtul tõidki vanemad meile pliidi. Nüüd ma teen uhkelt päris oma köögis, päris oma pliidi peal, päris uue poti ja panniga head ja paremat! Kui köögis on külmik ja pliit olemas, siis kannatab juba elu mugavusi nautida.

Üleeile õhtul sai meil valmis vaata et kõige suurem jebimine maailmas. Nimelt see va veesüsteem! Kuna me tahame EAS-ilt siiski päris enda puurkaevu, siis toimetame selle aasta lõpuni oma kaevukesega, mille ära puhastasime ja süvendasime- vesi lippab peale tulla ja kõik on täiesti toimiv. Alar vedas kaevust vooliku keldrisse, 100l boileri saime hea pakkumisena Bauhofist ning hüdrofori andsid meile mu vanemad, kellel see juhuslikult üle oli ja meil puudu oli. Paras nipitamine oli see kaevust tuleva vooliku, boileri, hüdrofori ning väljuvate torude ja kraanide omavaheline kokku klapitamine, kuid üleeile õhtul sai lõpuks vesi köögis voolama.

Graniidist kraanikausi koos sobiva segistiga skoorisime 95 euri eest Mustvee ehitusmaterjalide poest. Parajalt suur ja mitte ka ilge jurakas. Sobib meie tumeda köögiga väga hästi kokku ja segisti on mõnusalt kõrge kaarega, et saan ka suuremaid potte-panne ja kausse mugavalt ikkagi pesta, ilma et peaks trikitama, kuidas ära mahtuda.

Eile õhtul värvisin ma kriidivärviga puidutooni kaks tooli üle, mis vanematelt saime. Kuna meil köögi lauda ei ole ning hea on et ei ole, sest veel pole meil seda kuhugi panna, sest meie magamistuba asub praegu söögilaua koha peal :D, siis sättisime kaks tooli kõrvuti tasapinna alla kööki. Täpselt sobib ja omamoodi kihvt on ka. Pilt on instagrammis üleval, kel põletav huvi on.

Mulle nii meeldib see, kuidas kellegi tühjalt seisev ese võib muutuda teise jaoks nii vajalikuks. Kuidas õpid hindama mugavusi, kui oled sinnamaani teinud asju veidi raskemat teed pidi. Sellised toredad mõtted. 

Meie loomadel läheb hästi. Kass Ellie käib vahepeal (senini kaks korda) üksi hoovipeal ringi kolamas, kui ukse vahelt läbi lipsab, üldiselt hoiame veel ikkagi rihma otsas õues, sest ma ei taha, et ta kihutavate rataste alla jääks või kuhugi metsa poole julge peaga minekut teeks. Leian et see on meie kui omanike vastutada, et loom püsiks oma kodu valdustel ning seda ausaltöeldes võiks teised naabruskonna rahvad ka mõista. Nora jookseb meil lahtiselt ringi ja kui toimetame siis on ta meil aedikus. Koduhoovist lahtiselt ta kuhugi leekima pole pannud ja seda koolitame talle juba eos sisse, kus on kodu ja kus on keelutsoon. Väga häiriv on see, kui meie väike beebikoer jookseb uljaspäi OMA KODU hoovis ringi ning naabri taks tuleb tuimalt üle meie hoovi ja terroriseerib ning hirmutab teda. Sama on kassidega- meil on toakass, kes tasapisi harjub alles õues käimisega, kuid miskipärast KOLM võõrast kassi jalutavad rahus meie hoovis. Kahjuks peame neid peremeeste hoolimatuse tõttu oma kodust pidevalt ära hirmutama, sest meie teha on siiski oma loomi kaitsta. Õnneks varsti on Nora suur koer ja siis ei hulgu ükski üleliigne. Maal on elu imeilus, kui vaid need üleliigsed neljajalgsed ka tuld tõmbaksid.

Vahepeal sattusime ka ämma sünnipäeva tähistama Tartusse. Viisime Alari vanemad sel toredal päeval Ahhaa keskusesse ja CHI restorani sööma. Tundub, et nad jäid selle päevaga rahule ja samas saime ka meie trellist ja saest ja kraanidest ja torudest ja pintslitest ja tormamisest hetkeks eemale.

Tööelu on päris sitt. Lemmik kolleegi enam tööl ei ole, samuti on Alaril üle visanud praeguse töökoha süsteemid ning selles valdkonnas hakkavad toimuma suured muutused, kui kodune elu saab rahalises mõttes stabiilsemaks ning kui mu keha otsustab lõpuks paljunema hakata. Viimase kohta on nii palju öelda, et kõik on kontrolli all ja loodame selle aasta sees ikka häid uudiseid teiega jagada. Hetkel naudime suve, kasvatame koerabeebit, ehitame ning tunneme elust siirast rõõmu.