Teekond parema mina-pildini

Aug. 22, 2017

Kõigest päris nii koledalt, nagu need jaanuarikuus olid.

Ma alustasin oma teekonda pisar silmanurgas, kui KMI näitas numbrit 42,2. Sellise kehamassiindeksiga inimesed soovitatavalt käivad maovähendusoppidel, kuid mina tahtsin oma elu elada teisiti. Mingi tunne mu sees ütles, et ma suudan ka ise, et ma pingutan ja rassin ja näen vaeva, sest ise ma selle kirve oma pea kohale olen aidanud, eks nüüd ma pean selle sealt ka siis eemaldama. Tänaseks on sellest algusest möödas 8 kuud ning minu KMI on hetkel 31,1. Ehk siis tegelikult on tehtud meeletu töö, kuigi jah, ma olen endiselt oma pikkuse kohta ülekaaluline, KUID ma pigem sellise lühikese aja jooksul ja ise hakkama saanuna võin öelda julgelt, et olen olnud tubli. Ja olen edasi ka. Pildil on näha endiselt ettevõlvuvat kõhtu ning eks käed ja jalad on endiselt prisked, kuid andke aega atra seada. 

Senised fitlapi toitumiskava järgi toiduainete kaalumised ja värgid olen jätnud kõrvale ning kasutanud oma pisikesed retseptiraamatus olevaid tervislikke retsepte toitude valmistamiseks ning vahel näpanud mõned retseptid fitlapi keskkonnast, kuid pole koguseid jälginud. Lisaks isekasvatatule tarbime päris usinasti tatart ning vahel ka täisteramakarone.

Olen sättinud päeva nõnda, et sinna saaks kenasti neli põhilist toidukorda ning suure näljatunde korral siiski hammustan midagi lisaks, sest vastasel juhul hakkab mul lihtsalt halb. Põhiliseks toiduaineks meie söögilaual on kõik see, mida ise kasvatanud olen- salat, kartul, porgand, herned, maitseroheline ning selle kõrvale siis seafilee, kanafilee, kana-ja veise/sea/seguhakkliha. Toidud teen kerged ning erilist rasvapidu meie pottides ja pannides ei toimu. Alati on kodus olemas puuviljad ning külmikus värske köögivili, millest üht ja teist kokku vaaritada. 

Pattudest me priid ei ole. Vahel leidub meie telekakapis siiski ka pakk krõpsu, mida Alar aegsasti hävitab ( mitte kõike korraga nagu varem) ning paar korda nädalas on siiski meie sügavkülmas ka jäätis, kas siis poest ostetud või ise tehtud maitsestamata jogurti ja marjadega/maapähklivõiga.

Trenni koha pealt nii palju, et trenazöör meile tuppa hetkel ei mahu, seega sellega ma trenni teha ei saa. Küll aga käin ma jooksmas ja kõndimas. Saan teha kodupiirkonnast mitu erineva pikkusega ringi, siiani on lemmikuks jäänud 5,7 ning 9,1 km pikkused rajad. Pikema ringi puhul kas kõnnin kogu tee või teen intervallina (10 min jooksen, 2 min kõnnin) ning lühema ringi puhul jooksen järjest nii kaua kui jaksu on ja siis kõnnin. Jooks on pigem sörk ja täpselt nii mulle meeldibki, sest kõige jubedam oleks olukord, kus tegevus muutub vastikuks, siis ei ole enam järjepidavust jne.

Senist rütmi olen nüüd harrastanud ca kuuaega ja tulemused on nii kaalul kui sentimeetripaelal kenasti näha, seega ma ei pea sisuliselt enam stressama köögikaalu ja pottide-pannide taga näpuga retseptil järgi ajades, vaid valmistan tervislikud ning maitsvad toidud valitud toorainest ning liigun piisavalt. Lisaks päevasele liikumisele ning õhtustele kõndimistele/jooksmistele on ju maakodus vaja KO GU AEG midagi teha. See annab kõigele veel lisaks mahtu juurde.

Kui korteris elasime, siis katsusin päeva jooksul 10 000 sammu täis saada. Nüüd majas elades on need sammud juba vabal päeval näiteks lõunaks täis (pluss ülejäänud päev ja trenn otsa) ning tööpäevadel on need sammud täis hetkeks, kui töölt autosse kõnnin. Ehk siis tegelikult ka sellist lihtsalt liikumist on tulnud oluliselt juurde. Loomulikult on selle kõige juures ka jõudlus suurenenud. 

Omast kogemusest olen sättinud oma mõttemaailmas asjad nõnda, et toitumine ja liikumine on ühel joonel. Kaal ei lange ei üht ega teist poolt eelistades, vaid asjad peavad olema tasakaalus. Ei ole mõtet tundide viisi treenida ja siis torti näost sisse pugida, ei ole mõtet ja kaloreid lugeda ja üldse mitte liikuda. Ühel puhul kaal seisab ja teisel puhul langeb, kuid ise oled lodev. Nägin ju ise, kuidas ainuüksi fitlapi tehes mul tühi nahk muudkui lotendas, kuigi jah kaal kenasti langest, but still, see polnud mu ainus eesmärk. Nüüd kui olen need asjad juba poole aasta jagu kenasti koostöös hoidnud, on olukord pigem prink kui lötendav. Ehk siis ei saa ainult liikumisega ja ei saa ka ainult toitumisega.

Minu kaalulangust on natuke raskendanud ka tõsiasi, et olen lapse saamise eesmärgil teinud korduvalt läbi koostöös günekoloogiga erinevaid hormonaalseid ravikuure, mis teadupärast mitte mingi imega kaasa ei aita kaalu langetamisele, vaid pigem abistavad kenasti selle tõstmisel. Minu õnneks on mul jätkunud piisavalt tahet hoida oma suu magusa ja rasvase koha pealt piisavalt kinni, et minul kaal ravikuuride aeg tõusnud ei ole. Pigem on seda vedeliku kinnihoidmist ja selle arvelt kaalu kerget tõusu keha poolt olnud mensu aeg, mis nende lõppedes jälle nagu tina tuhka kadunud on.

Mina olen selle poolt, et vahel tuleb endale ka midagi lubada. Ja mina luban jäätist. Kord isetehtud, kord poe suhkru- ja rasvahunnikut. Lihtsalt luban, sest ma tahan ja ma võin. Nii on mul homne päev taas kergem edasi minna, tahtejõudu on ja mu peas ei keerle ainus mõtte "ei tohi ei tohi ei tohi" või et " olen paks, ei tohi seda süüa". Mis tähendab et ei tohi. Tohib, aga mõistuse piires ja mitte igapäevaselt, vaid siiski justkui preemia korras. See on mind tänaseks aidanud kaalukaotuseni 28kg. Jap, ma olen endiselt priske, noh nii viisakalt öeldes, kuid olen kindlasti oma tervise suhtes oluliselt paremas seisus, kui olin seda jaanuaris.

 

Jul. 25, 2017

Hei! Long time no see. Seekordses postituses ma Fitlapi üles ei kiida, sest ma ei ole selle keskkonna süsteemiga seotud nüüd olnud mõnda aega, kui maja ehitus ja kolimine päevakorda tulid aktiivsemalt. Küll aga on muudatusi olnud omajagu ning tänase päeva seisuga olen ma 20 kilo kergem ja ma arvan, et ma võin selle jäätise või tüki shokolaadi ära mugida küll.

Enamuse oma kilodest olen ma kaotanud ehitustöid ja aiatöid tehes. Kuigi Fitlapi meeskond oma viimase menuka artikliga aiatöid üldse ei propageeri ja olevat suht mõttetu tegevus, siis ma isegi ei viitsi närvi minna ja võin rahuliku südamega öelda, et minu viimased kilod on jäänud kõik niitmise-trimmerdamise-kitkumise-kasimise alla. Visuaalselt ei olegi midagi nii väga muutunud ja peegelpilti vaadates olen ma ehk veelgi kehvemal arvamusel endast kui kuu aja eest, kuid riided on suured ja mõõdulint ei valeta. 

Rinnaümbermõõt oli veebruaris alustades 120cm, tänaseks on saanud sellest 112cm ja kusjuures kogu selle füüsilise rassimise juures on pigem korvi suurus jäänud samaks kui väiksemaks. Vööümbermõõt oli alustades 118cm ja tänaseks on see 105cm. Muid kohti ma väga mõõtnud ei ole sel lihtsal põhjusel, et mind väga ei huvita, sest muudest piirkondadest läheb sujuvalt mõõt väiksemaks ja ma selle pärast põdema ei pea, et kuidagi ebaühtlaselt salenen või miskit sellist. 

Toitumise koha pealt mul ei ole midagi ilusat rääkida. On päevi kui ma söön oluliselt vähem kui peaksin ning on päevi, mil söön asju mida ma üldse süüa ei tohiks. Küll aga kui igapäevane sammude kogus on ca 30 000-45 000, siis ma ei sure ära sellest topsijäätisest või ühest Moskva saiast keset rassimist. Maasikaid ma söön tegelikult ka päris mõõdukalt, millal neid siis veel süüa kui mitte praegu? Mille puhul olen sunnitud muudatusi tegema on vedeliku tarbimine. Ma olen totaalselt miinusesse oma keha viinud vee joomise koha pealt.

Kui meil saab köök päris valmis, ehk siis kui pliit on olemas ja kraanist tuleb vesi, siis tahan ma jätkata Fitlapi toitumiskavaga, kuid senimaani, kui taoline päevarütm jätkub, ma väga kavaväliste toitude pärast ei muretse, seda enam kui kaal sujuvalt siiski langeb. Selline on olnud siis vahepealne aeg. Ei ole oma teekonda sugugi ära unustanud ja samas ei passi ka kullipilguga, mis see kaal parajasti teeb. Varasemalt korteris elades oli kaalumine suht igahommikune tegevus. Eile käisin üle kolme nädala kaalu peal ja no imetore! :)

Jun. 1, 2017

Teate kõik juba seda et Fitlap on äge ja Fitlap toimib ja on super tuus koht ning aitab kõiki. Eks see nii kipubki olema, vastulaused puuduvad. Mina ikka endiselt jätkan seda Fitlapi teekonda, sest kaal ei ole seal numbri juures kuhu ma jõuda soovin ja ega see kaal seal tõesti veel ka olema ei pea, sest eesmärk on läbida seda teekonda ikkagi tervislikku teedpidi. 

Retseptid on väga head ja mitmekülgsed, menüü on laialdane ja maitseterohke. JA IKKA ON NEED KURADI ISUD! Nii kui suvi kukla peale koputab, hakkab minus tööle väike laps, kes muudkui karjub JÄÄTIS! JÄÄTIS! JÄÄTIS! See on see üks paljudest külgedest mida ma ikka väga vähe endas sallin :D Muidugi võiks ju olla raudset närvi ja kindlameelsust, et öelda EI, kuid mkmmm, vaja ikka ekstra kohe jäätise järgi poodi minna. Kõik see jäätise teemaline trall hakkas peale tegelikult peale operatsiooni, kui söögiisu ei olnud aga midagi energia saamiseks vajasin, ning ainus asi mida siis süüa tahtsin oli jäätis. Ja nüüd on sellest saanud justkui päevane norm.

Tundub, et vajan jäätisest võõrutamist samamoodi, nagu vajasin shokolaadist võõrdumist. Muide, selle viimasega on mul täiesti klaar värk. Poes selle järgi käsi ei kisu ja kui ka kodus tumedat shokolaadi olemas on, siis see pole primaarne isutaja. Jäätis seevastu on saanud ikka tõeliseks puuküürnikuks minu isude vallas. Tore märk selle kõige juures muidugi on see, et kaal pidevalt langeb, mitte ei tõuse :D Küll aga tahan ma selle jäätise ikka oma menüüst minema saada, et ikka 100% jälle järje peal olla oma toitumiskavaga.

Täna on siis see päev, kui ma püüan hambad ristis kinni pidada toidukavast ja kui see õnnestub (kui õnnestub), siis on homme tegelikult juba palju lihtsam. Panen siia võrdluseks ühe vahva pildi ka, et end ikka edaspidigi motiveerida ( veebr - mai). Täna õhtul plaanin tegelikult esimest korda peale oppi natukese ka trenni teha :) 

May. 16, 2017

Mul läks selle Fitlapitamisega niiiii hästi, olin 30 päeva jutti 100% kavas kinni ja ei ühtegi ampsu siit ega sealt. Kui kuu sai täis siis otsustasin et davai, teen esimese patuka. Ja siis hakkasid need kivid ja kännud peale. Aga sain ilusti ree peale tagasi ja kaal langes ja langes ja natuke veel langes ning siis jäi seisma.Hoidsin hambaid ristis ja sain paari nädala pärast ikka kaalu jälle liikuma.

Ja mis nüüd siis juhtus? see nädalavahetus oli korralik koogi pugimine ja nüüd on selline kurbus peal, et lasin niiöelda lõdvaks. Täna hommikul lubasin endale et nüüd on vsjo! Olen jälle 30 päeva järjest 100% kava peal ja vaatan mis siis juhtub. Minu puhul on kehva lugu see, et kui ma olen mingeid lisa ampse teinud, siis mul on mingi sisemine nõrkus mitte trenni ka teha. Tasapisi olen ikka teinud ja laupäeval maal ikka rassisin ka, et saaks natukenegi lihvitud. Mis mu edasine plaan siis on?

Jälgin hoolega oma vedeliku tarbimist. Nädala lõpus kipub ikka korralikult miinusesse jääma. Seega nüüd on pudel käepärast kogu aeg olemas. Teiseks prindin finalllyyyyy välja toitumiskava, et oleks kogu aeg nina all olemas, mis järgmiseks toidukorraks ette valmistada on tarvis. Kolmandaks vean oma tagumiku trenazöörile või õue! Neljandaks püüan endale pidevalt sisestada kelle ja mille nimel ma seda teekonda üleüldse alustasin.

Nädala pärast on mul haiglasse minek. See operatsiooni asi millest ma natuke rääkinud juba olen. See minu toitumises ja vedeliku tarbimises muudab ainult seda, et ma olen söömata ja joomata suhteliselt pika aja, kuid ma ei usu, et see väga hullult mõjutab kaalu. 

Ma püüdsin nüüd selle postitusega oma peas asjad natuke paika loksutada ja tundub, et sain hakkama. Mis siin muud ikka teha kui edasi pürgida :) Postituse pilt annab mulle igatahes ka natuke indu juurde. Palju on saavutatud ja kiidan end selle eest, kuid palju on veel minna ka :) Kuidas teie motivatsiooni puuduse käes kannatades uuesti jalule saate?

May. 3, 2017

Seda, et mulle köögis kokata meeldib, teavad ilmselt kõik minu tuttavad. Vahel kohe tuleb tuhin peale ja siis läheb mölluks. Täna on üks selliseid päevi, kus tundsin, et tahan midagi head, midagi uut teha. Nagu Meieelu Instagrami lehel juba näha võite, siis üheks katsetuseks oli viimasel ajal suht "in" diy bounty batoonid. Mõeldud-tehtud! Tulemus on imemaitsev ja pildil olev hammustatud batoon sai ka ära söödud. Kuidas siis mina neid bountysid tegin? Kohe lisan retsepti ja ka tegemisviisi. Kokku tuli mul neid 11 ja suuruse poolest umbes ühe Snikersi batooni suurused, ehk siis päris jurakad.

 

 

Mina lisasin järgmised kogused:

* kookosrasv 40g (sobib ükskõik milline, mina kasutasin loodustoodete poe oma)

* kookospiim 200g (mina kasutasin Santa Maria kreemjat kookospiima)

* 180g kookoshelbeid

*glauuri jaoks ca 30g kookosrasva ja ca 60g toorkakaod (kogused panin tegelikult silma järgi, enamvähem sellise kaaluga). Lisasin ka natuke steviat, muidu oli jube mürk.

* 2tl steviat (võib ka vähem panna, kuid mina tahtsin ikka magusaid)

Sulatasin kookosrasva mikrokas vedelaks, lisasin kookospiima, stevia ja kookoshelbed. Segasin ühtseks massiks ja hoidsin tavakülmas ca 10 min. Seejärel vormisin batooni kujud ja panin kilega kaetud taldrikuga sügavkülma ca 15 minutiks. Siis kastsin glasuuri sisse ja panin uuesti sügavkülma. Tavakülmas säilivad need kuskil 4-5 päeva, meie hoiame sügavkülmas ja seal säilivad nad natuke kauem. Ühtlasi meile meeldib see külm ja jahutav batoon just sügavast võetuna. 

Teine tänane katsetus on vana klassika- lihapirukad! Ma pole neid kunagi ise teinud ja tahtsin Alarit rõõmustada. Praegu on teine plaaditäis ahjus ja lõhn on imehea. Maitse koha pealt kahjuks peab jääma Alari arvamuse juurde, sest minu menüü neid süüa ei luba ja ega ma tahagi, pole eriline piruka sõber kunagi olnud. Tegin siis valmis tavalise pärmitaigna ning praadisin pannil hakkliha koos sibula ja eelnevalt keedetud riisiga läbi. Siis rullisin taigna õhukeseks, lisasin segu ja vajutasin kruusi servaga parajad pätsid. 220 kraadi juures 10-15 min küpsetamist ja voalaa!

Mul on fitlapi menüüdest välja kujunenud mõned lemmikud. Üks lemmik, mida kasutan tavaliselt patupäeva järgsel päeval, on meloni-singi salat. Lisan sinna meloni, suitsusingi, paprika ja peotäie beebispinatit. Originaalis on kasutatud rukolat aga see kahjuks ajab mind öökima :(

Teine lemmik on kana-kookose supp. Kuna olen Aasia köögi armastaja, siis see on ka ligilähedale. Kasutan selles riisinuudleid, kanafileed, śampinjone, kookospiima ja porrut. Maitsestan soola ja jahvatatud valge pipraga. Üli nämm!

Kolmas lemmik on tegelikult väga lihtne ja samas väga toitev- koorene tatrapuder. Lisan sinna tatra, kohvikoore, delikatesshakkliha ja śampinjonid. Selline mõnusalt rammus ja parajalt täitev kõhutäis.

Heaks õhtusöögiks on minu jaoks saanud ka täidetud munad. Keedan munad, segan munakollasest ja hapukoorest ühlase massi ja täidan muna poolikud ära. Miks mulle see meeldib on see, et oma kaalu ja koguste puhul saan lisaks süüa ca 380g õuna! Nii hea :)

Teie vahel, armsad lugejad, loosin välja retseptiraamatu hoidja ning retseptiraamatu " Söö hästi ja kaota kilosid". Sees on väga palju põnevaid retsepte ning eeskätt tervislikud. Kel rohkem huvi siis jagan rõõmsalt ka lisainfot! :)

JA ärge siis unustage ikka hääletada EBA2017 meie poolt. Leiate meid aasta uustulnuka nimekirjast. Hääletada saate SIIN