Nov. 16, 2016

Lugu sellest, kuidas ma toituda ei oska

Palju on tulnud küsimusi teemal, mida ja kui palju ma söön, et kaal edukalt liigub ja sentimeetrid vähenevad. Teate, ega siin midagi ilusat nüüd rääkida ei ole, sest toitumist ma jälgin suhteliselt vähe ja pigem on olukord nii, et 75% päevast ma tunnen pidevat nälga ja 25% on mu kõht täis. Ja see kõht täis hetk saabub alles õhtul, kui tegelt ei tohiks enam nii palju pugida. Muidugi ma püüan seda harjumust lihvida, kuid ega ta iga päev ikka ei suju küll. Enda imestuseks ka mingit tagasilööki pole olnud, kuid tean, et asi liiguks paremini edasi, kui siiski toitumist ka jälgiksin. Panen siis kirja oma tavapärased toiduasjad. Ütlen kohe ära, et ma tean kuidas toituda, mul on igasuguseid toitumiskavasid nii Erik Orgu omasid kui ka Marek Kalmuse oma, kuid viimased pool aastat see minuga kaasas käia pole suutnud.

Hommikuks on mul kas suhkruta kummeli tee või klaas vett. Mulle meeldib kummeli tee- VÄGA meeldib, aga iga hommik ma siiski ei taha seda juua. Kuna ma kohvi olen nüüd vahepeal jälle ära unustanud kui Alarit pole, siis joongi kas kummeli teed või vett. Kui Alar on kodus siis on kogu aeg kohvi isu, temata on kuidagi nüri endale kohvi teha. Siis rusikareegliks mul on igal hommikul üks banaan, olen nii harjunud ja nii mulle meeldib. Siis on veel üks viil sepikut, mille peale panen sulajuustu ja veisefilee singiviilu/muna(tihti ei viitsi hommikul panniga jurada ja keedan õhtul omale selle muna valmis) ja selle peale siis kas kurki, tomatit või paprikat. Ja söön ära, ja võtan oma rohud ära, ja kõht ei ole täis, aga sellest enam ma süüa hommikuti ei suuda. Puhkuse ajal/vabadel päevadel söön ma suurima heameelega hommikuti putru (üldiselt siis täisteramanna ja kaeraklii putru mida keedan 1/2piimaga ja 1/2veega), peale kaneeli ja banaani viilud sisse, ja kui on siis külmutatud maasikad/mustikad/sõstrad/tikrid või kõik kokku. Tööpäeviti on puder totaalselt off.

Lõunal ma vahel haaran R-kioskist viinerisaia või miskit...Täiega luuser olen selles osas, aga ma tõesti ei taha minna suppi sööma või praadi või miskit sööklasse, sest mul ei ole isu. Selle saia söön ka ära lihtsalt seetõttu, et tõesti pilt ära ei kukuks. Joon vett, vahel ostan aloe vera vett ja vahel söön kohupiimakreemi topsikukese või kohukese saia asemel. Jah...eks ta ole. See lõunasöögi osa totaalselt logiseb. Tööl ei joo ma peale vee miskit, harva teed või siis moccachinot. Viimasel ajal olen hakanud kaasa vedama proteiinibar'i, et natuke toetust saada, sest isegi sai-kohupiim-kohuke ei lähe sisse ja tänane päev näitas, et ka see proteiiniamps jäi poolenisti alles homset päeva ootama. Ja siis ootan õhtut.

Tavaliselt on mul eelneval päeval valmis tehtud kas tatar või täisteramakaronid või kala või miskit. Ja nüüd kui Alar on Norras siis ausaltöeldes söön ma ühte ja sama asja vähemalt VIIS PÄEVA NÄDALAS. Nii on. Ühel nädalal sõin tatart juurviljade ja kanfileega. Teisel nädalal sõin täisteramakarone veisehakkliha ja külmutatud porgand-hernes-maisiga, halastasin ja panin peale ka kreeka jogurtit, mis on hapukoore kõrval päris okse, aga no mis teha. Ühe nädala sõin ma lõhet, see oli üks ülihea nädal- pool fileed tegin ahjus valmis ja sõin paar päeva ja nii kauaks panin teise poole sügavkülma koos maitseainetega, kala kõrvale toorsalat või lihtsalt kurk-tomat. Ja ühe nädala sõin näiteks "Ühepajatoitu", kuhu sisse panin kartulit, porgandit, kapsast, küüslauku ja sibulat, ja soolpipar. Sellest oli mul lõpuks nii siiber. Üks põhjus miks ma pikalt ühte ja sama jama söön on see, et kuidagi alati tuleb toitu nii palju. Teine põhjus on see, et mugav on. Mitu päeva süüa ei pea tegema.

Katsun õhtusöögi ja trenni vahele jätta kaks tundi. Siis ma jaksan midagi teha ka. Küll aga püüan vedelikku tarbida. Peale trenni on jälle vesi vesi vesi ja tavaliselt söön ka koduõuna või viimasel ajal ka mandariine. Ja siis mingi hetk tuleb suur magusatuhin peale, sest toitumine on ühekülgne ja keha avaldab oma soovi. SIis ma mõne tüki shokolaadi ikka võtan kui on, täna näiteks pugisin Väikese Tomi jäätise ära...

Minu päevadest on puudu vahepalad ja korralik lõunasöök. See on põhjus miks kogu kaalulanguse protsess tegelikult sujub aeglasemalt. Nüüd kui olen natuke hakanud rohkem sööma siis kaal liigub tegelikult kiiremini alla. Mu keha ei saa enamus vajalikke aineid igapäevasest toidust kätte ja seetõttu on mul pidevalt kehva olla, see teeb mind natuke tusaseks jne. Ainus mida ma suudan hoida kontrolli all, on tõesti vedeliku tarbimine. Kuna mul on kodus mullimasin, siis ma joon gaseeritud kraanivett. Tavalist kraanivett ma kodus juua ei suuda, küll aga ei tunne ma mingit blokki kui tööl kraanivett joon, ju siis on veel erinevus sees. Samuti on puudu minu toidust liha. Ma ei julge mõelda mis mu hemoglobiini tase on. Võtan küll lisandina rauda kuid toit peaks ka seda tagama.  Tuleviku mõttes pean kokku end võtma. Näiteks raseduse aeg sellist jama korraldada ei tohi.

Need ravimid mis ma võtan, võivad tekitada kas isutust või siis söömishoogusid. Ma olen vist õnnistatud selle esimesega. Enne ravi (kuskil suvel) ei olnud mul mingit probleemi söömisega ükskõik mis ajal päevas, aga nüüd on asjad jah teisiti. Küll aga täheldasin eelmisel reedel mingit suurt tungi minna mäkki või asian chefi või teha ise mingi räige pitsa, taltsutasin seda asja pelmeenidega- paras kräpp  aga vähemalt said muud soovid alla surutud. Miks ma siis ikkagi paksu olen? sest ma arrrrrrrrmastan magusat, ja nii kaua kui mu toitumine pole täisväärtuslik, jääb see magusa soov kuklasse lõugama. Ma püüan seda taltsudada, see ajab mind veits stressi, aga ma suudan sellest õnneks nüüd juba üle olla. Muidugi ma söön magusat ka- kas siis paar tk shokolaadi või kohukese vms, ja üks õhtu ma läksin suflee kommidega hoogu, aga ikka sain piduri peale lõpuks. Seega jah, toitumise puhul ei ole mitte millestki eeskuju võtta, peale vee joomise. Olge teie natukese tublimad eksju.

Täna on siis järjekordne Erik Orgu saade "kallis, sa oled kosunud". Minu ootused on megalt laes, ma loodan et ta õnnestub, sest ma tean kui kehv on olla pall. Tulin ükspäev raske kotiga poest koju, seal olid pesugeelid ja puhastusvahendid ja igast jama mis kaalus palju, huvi pärast kaalusin siis selle koti ära, oli 11 kg. Ja trepist üles oli nii raske tulla! Uskumatu, et poole aasta eest kandsin ma seda koormat oma riiete sees igapäevaselt kaasas.