Mar. 1, 2017

Minu aeg

Kas tundsite täna hommikul toast välja astudes kevade lõhna? Mina tundsin! Ääri-veeri kaks kraadi sooja, libe asfalt ning linnulaul. Auto esiklaas ei suutnud täna hommikul aru saada, kas jäätada või sulatada. Ja nii see kevad pendeldades sammukese lähemale astub. Täna on 1.märts! JUBA. Aeg tormab ikka meeletu kiirusega, veel mõned nädalad ja ma olen Alariga juba terve aasta abielus olnud- imeline aeg.

Eile oli minu jaoks teistmoodi päev. Lihtsalt ühel hetkel käis klõps peast läbi ja tundsin, et tahan midagi iseenda jaoks. Kuna oli eelnevalt plaanitud minna Elerini juurde küüsi korda tegema, siis peale tööpäeva nii läkski. Küll aga leidsin end kesklinnas tund aega enne maniküüri aega, siis maandusin Pagaripoiste kohvikusse. Olin kohvikus päris esimest korda üksinda. Alguses tundus see mõte natuke imelik minu jaoks, kuid see tõi minusse ootamatu hingerahu. Istusin seal akna all, jõin musta kohvi ( sest lisandeid ma kohvile panna ei tohiks) ja vaatasin tänaval liiklevaid inimesi. Ja lihtsalt olin. See oli kuidagi nii mõnus, et tahan seda kindlasti veel teha, olla üksi kohvikus.

Siis oligi aeg juba Elerini juurde minna. Rääkisime niisama naistekat ja kuna ta tuli just värskelt Egiptusest, siis küsisin ka reisi kohta. Pliks on ilus pruun ja kohe näha, et inimene on puhkusel käinud. Oeeeh, 27 päeva veel ja siis saame meie ka reisule! Kui küüned korras, rallisin Alarile tööle järgi ja tulime koju, sõime kõhud täis ja vaatasime MKR saate lõpuni. Siis käis Alar pesus ja tegi väikese uinaku. Ja siis minu "aeg iseendale" jätkus. Tegin näohooldust, korrastasin ja värvisin kulmud, värvisin juuksed ning lõpuks läksin kuuma meresoola vanni. Ligunesin seal, niisutav mask näos, sõin eelnevalt tükeldatud hilisõhtuse snäki ( melonit). Täiega mõnus noh.

Ma ei tea kuidas teiega lood on, aga tihtipeale ma kipun ennast unustama. Mitte et ma oleksin räpane või kasimata, kuid vahel ma unustan võtta aja ainult iseenda jaoks. Eilne päev oli kuidagi õpetuseks, et seda tasub teha, kasvõi seepärast, et leida korraks puhkuse hetk iseenda sees ja mõtetes, mitte ainult füüsiliselt. Ilmselt on ka kaalukaotus see, mis mind ennast rohkem hindama ajendab. Ma tunnen iga päevaga ennast üha paremini oma kehas ja tundub, et selline võib-olla , et natuke ülemäärane hoolitsus aitab kergemale hingamisele nii palju kaasa.