Mar. 15, 2017

Sa näed ja sa ei mürista!

Teid kõiki on ju tabanud hetked, mil rahulikuks jääda tundub peaaegu et võimatu, on ju nii? Tagantjärgi mõeldes ei pruugigi asi kogu seda mentaalset vaeva väärt olla, kuid hetkes endas oleme täielikud paukpadrunid. Ehk siis juttu sellest, mis mind närvi ajab või endast välja viib. Patsiendid tihti mainivad, et nii tore ja rahulik visiit oli jne. Welllll, oodake, kuni näete mind väljaspool töökeskkonda :D

* Olete liikluses kohanud neid autojuhte, kes "venivad" ees oleva autoni, selle asemel et sinnani sõita ja siis seisma jääda? Mina olen nüüd üks nendest, kes nende venivate autode taga vahetevahel lolliks end ropendab. 

* Tolmuimeja juhe ei keri end piisava kiirusega tagasi rulli. Vahel ei keri see end üldse sinna rulli. Kujutage nüüd ette, kuidas ma selle juhtmega seal vehin.

* Alar närib kartulikrõpsu liiga kiiresti ja liiga valjusti. Mul lihtsalt sõidab ära selle lärmi peale, mis ta suust välja tuleb.

* Nõusid pestes otsustab kraanivesi lampi kuumaks minna. See ajab mind tõesti tigedaks. Ja siis ma pendeldan selle segistiga seal külmalt soojale ja soojalt külmale.

* Elektrit täis juuksed pressivad näkku kinni. See on täielik katastroof, thats why mul alati juuksed patsis ongi. Ja kui on lahtiselt, siis võite kindel olla, et seal on pool pudelit lakki ja soenguvedelikku ja vahtu.

* Poes kassajärjekorras seistes on su taga keegi, kes sulle jubedalt selga pressib. No miks sa ronid mu otsa?? Ma ju astuksin sammu edasi, kui ma saaksin, aga ma ei taha olla samasugune loll kellegi turjal kinni.

* Olete leidnud end hetkes, kui hakkate parkimiskohalt välja tagurdama, ja järsku otsustab pool parklat, et oh- me tagurdame nüüd ka! Ja sa ei saagi enne minema, kui kõik on välja tagurdanud ja uued asemele parkinud. Uskuge mind, ma ei ole liikluses ega parkimises sugugi äpu, aga mina neid pensionäre ja teatud naisi ja mõnda endast närvilisemat meest roolis natukene ikkagi pelgan. Seega ma närvitsen omaette..ja siis tagurdan ka välja.

* Oled teinud trenni, toitunud nii nagu peab. Välja ka juba paistab ja komplimente oled ka saanud. Ja siis küsib ema " Kas sa trenni ei tee enam?" :D Ai ma ei või kohe...

Eks neid hetki ole veel. On see kokkupuude siis tööga või kodune elu või kass või mis iganes. Aga need on kuidagi hetked mis lähevad sujuvamalt mööda, jäävad enese sisse. Eelnimetatud olukorrad on aga mõnda aega mu vererõhu tõstjad. Seetõttu ma joogat harrastangi, see annab vähemalt korra nädalas mulle kergema hingamise :D Ma tean, et olen kiire süttija ja Alar on mind selles vallas natuke rahulikumaks ka tuuninud, kuid omad hetked siiski jäävad.

Tegelikult on nii, et tuleb endas see sisemine rahu ikkagi ka nendes kõige tobedamates olukordades leida. Elu on õpetanud, et rahuga saavutab rohkem kui sõjaga. Mina püüan igatahes olla parem, seetõttu need siia kirja paningi, et mõne aja pärast öelda, et vot, nüüd ma suudan inimese kombel nendes olukordades olla rahulik.