Jul. 25, 2017

Küll ma hakkama saan!

Hei! Long time no see. Seekordses postituses ma Fitlapi üles ei kiida, sest ma ei ole selle keskkonna süsteemiga seotud nüüd olnud mõnda aega, kui maja ehitus ja kolimine päevakorda tulid aktiivsemalt. Küll aga on muudatusi olnud omajagu ning tänase päeva seisuga olen ma 20 kilo kergem ja ma arvan, et ma võin selle jäätise või tüki shokolaadi ära mugida küll.

Enamuse oma kilodest olen ma kaotanud ehitustöid ja aiatöid tehes. Kuigi Fitlapi meeskond oma viimase menuka artikliga aiatöid üldse ei propageeri ja olevat suht mõttetu tegevus, siis ma isegi ei viitsi närvi minna ja võin rahuliku südamega öelda, et minu viimased kilod on jäänud kõik niitmise-trimmerdamise-kitkumise-kasimise alla. Visuaalselt ei olegi midagi nii väga muutunud ja peegelpilti vaadates olen ma ehk veelgi kehvemal arvamusel endast kui kuu aja eest, kuid riided on suured ja mõõdulint ei valeta. 

Rinnaümbermõõt oli veebruaris alustades 120cm, tänaseks on saanud sellest 112cm ja kusjuures kogu selle füüsilise rassimise juures on pigem korvi suurus jäänud samaks kui väiksemaks. Vööümbermõõt oli alustades 118cm ja tänaseks on see 105cm. Muid kohti ma väga mõõtnud ei ole sel lihtsal põhjusel, et mind väga ei huvita, sest muudest piirkondadest läheb sujuvalt mõõt väiksemaks ja ma selle pärast põdema ei pea, et kuidagi ebaühtlaselt salenen või miskit sellist. 

Toitumise koha pealt mul ei ole midagi ilusat rääkida. On päevi kui ma söön oluliselt vähem kui peaksin ning on päevi, mil söön asju mida ma üldse süüa ei tohiks. Küll aga kui igapäevane sammude kogus on ca 30 000-45 000, siis ma ei sure ära sellest topsijäätisest või ühest Moskva saiast keset rassimist. Maasikaid ma söön tegelikult ka päris mõõdukalt, millal neid siis veel süüa kui mitte praegu? Mille puhul olen sunnitud muudatusi tegema on vedeliku tarbimine. Ma olen totaalselt miinusesse oma keha viinud vee joomise koha pealt.

Kui meil saab köök päris valmis, ehk siis kui pliit on olemas ja kraanist tuleb vesi, siis tahan ma jätkata Fitlapi toitumiskavaga, kuid senimaani, kui taoline päevarütm jätkub, ma väga kavaväliste toitude pärast ei muretse, seda enam kui kaal sujuvalt siiski langeb. Selline on olnud siis vahepealne aeg. Ei ole oma teekonda sugugi ära unustanud ja samas ei passi ka kullipilguga, mis see kaal parajasti teeb. Varasemalt korteris elades oli kaalumine suht igahommikune tegevus. Eile käisin üle kolme nädala kaalu peal ja no imetore! :)