Jan. 17, 2018

Rasedusaegsed söögieelistused ja kaal

Toit on meie keha kütus. Mida väärtuslikumat toitu sa oma kehale annad, seda puhtamalt töötab sinu mootor. Raseduse ajal tuleb pöörata oma tervise heaolule veel suuremat tähelepanu, kui enne seda. Mina kartsin, et raseduse ajal muutub mu toidulaud täielikuks kaoseks, kui lugesin lugusid maasikamoosist ja heeringast, suurest kiindumusest McDonaldsi toidu vastu ning kõigest muust rasvasest, mida niisamagi väga süüa ei võiks. Minu õnneks läksid asjad hoopis teisiti.

Olen tänaseks jõudnud punkti, kus võin öelda, et minu toidulaud on muutunud veel kvaliteetsemaks kui varem. Mind isutab kõige rohkem kõik värske ning seda eelkõige köögiviljade näol. Olgu need siis külmutatud köögiviljasegud, mille läbi aurutan toidu kõrvale; värsked toorsalatid; paljas kurk/tomat või siis ka puuviljad. Viimastega pean olema ettevaatlik, sest teatavasti on puuviljad tublid suhkruallikad. Ma pigem siiski söön puuvilja, kui haaran shokolaadi järele (mida ma harva ka soovin teha).

Põhiline, mida ma igal ajal süüa tahan, ongi tegelikult toorsalat. Üldiselt kuulub sinna tomat, kurk, paprika, kapsas(ükskõik milline), roheline sibul ja till ning vastavalt tujule siis ka apelsin, redis, granaatõun vms. Mis puudutab lihatoodet, siis sellega ma nii väga sinapeal ei ole. Korra-kaks kuus teen omale ahjus lõhet, korra nädalas ehk söön kanafileed, korra-kaks nädalas sealiha kastme sees või karbonaaditükina (viimane valik).

Toore kraami ning lihatoote kõrvale teen vastavalt Alari soovile kas kartulit, riisi, makarone või tatart. Kuna mul endal on suva neist kolmest, siis lähtun tema eelistustest. Seoses rasedusaegse diabeedi diagnoosiga pean ma siiski jälgima süsivesikute ja suhkrute koguseid iga jumala päev, siis ongi need "lisandid" toore ja lihakraami kõrval muutunud tühisteks, sest lisan neid oma taldrikule väga vähe. Probleeme siiani veresuhkruga siiski olnud ei ole. GTT testi päeval oli lihtsalt paastusuhkur 5,2 (rasedate norm 5,1), siis hakati mind hoolega jälgima. Olen kahe käega tegelikult ka selle poolt, et pigem jälgida, kui pärast kahetseda, sest kõige rohkem kannataks siiski laps.

Hommikusöögiks ma suur pudru-armastaja ei ole, kuid mõned korrad on siiski ette tulnud, kus ma seda vabatahtlikult endale teen. Tavaliselt siis kaerahelbeputru kas võisilma või külmutatud maasikate-mustikatega, harva moosiga. Enamjaolt söön hommikuks kaks viilu sepikut singi või pasteediga, peale rohkelt tomatit/kurki/paprikat ning kõrvale pool kruusi kohvi piimaga. Vahel magusaisu rahuldamiseks söön hommikusöögi kõrvale ka kohukese.

Loomulikult on ka neid "isude" hetki, kus ma tahangi kartulikrõpsu või jäätist või mõned kommid. Selles osas ma end ei piira ka. Sama kehtis ka siis, kui kaalu langetasin. Mida vähem ma end piiran, seda vähem ma ka seda jama sisse süüa tahan. Pärast on süümekad ja raske enesetunne ning kellele seda ikka vaja on. Pealegi midagi kasulikku nende asjade sisse pugimine minu ega lapse jaoks ei tee, seega juhtub neid ülemeelikuid isusid ka harva.

Mis puudutab minu kaalu praegu ning minu algkaalu raseduse alguses (dieedi ja treeningute lõpetamisel), siis vahe on 2,1kg. Ehk siis olen 2,1kg kaalul hetkel raskem kui alguses, ent tõenäoliselt on mu enda kaal hoopis langenud, sest isegi laps ise kaalub juba natuke üle 500g. Kui sinna veel lootevesi, platsenta, rinnad ning suurenenud veremaht otsa laduda, siis ma leian, et olen igati õigel rajal. Eks see kaalutõusu värk alles tuleb, kuid püüan jääda 8-10kg juurde pidama. Elame-näeme.

Olenemata vähesest lihasöömisest on minu vereanalüüsid olnud korras. Samuti ei tunne ma ka mingit suuremat sorti väsimust. Hommikuti võtan D-vitamiini ja vahel kui lihaskrambid kimbutavad, võtan suus lahustuvat Diasporali(magneesium). Energiat on palju, loodan, et see nii pea ei rauge. Katsun päeval tööjuures liikuda nii palju kui aega ja jaksu on, sest õhtuti eelistan ma olla siiski horisontaalis. Vahepeal on mul suhteliselt tugevad valud sümfüüsi piirkonnas (ilmselt teeb plika endale ruumi) ning sel ajal on kõndimine nagu ora sealsamuses. Siiski saan päevas oma 10-12tuhat sammu täis, samuti on kaal normis. Mina olen tulemustega rahul, samuti minu arst. 

Mul on olnud suur isu jooksvalt kahe asja vastu, mis õnneks on möödunud: Raseduse 6-8 ndl oli mul suur isu jäätise järele ning raseduse 17-20ndl virsikupoolikute konservi järele. Tänasel päeval ma jäätis pigem ei soovi ja virsikuid ei taha näha ka. Üks asi, mida jälestan raseduse algusest alates on juust.

Kui nüüd sünnitus ka enam vähem normipäraselt kulgeks, siis võiks neid lapsi ju täitsa mitu teha :D