Nov. 4, 2016

Stressa vähem

Mis see stress siis meiega teeb? Närviliseks teeb, ära väsitab, kurvastab. Aga miks me stressis oleme? Võib ehk olla, et natuke on selles süüdi meie ülemõtlemine? Kõike saab ju teha ja mõelda tegelikult ka rahulikumas toonis. Aga mina kui sari närvihaige tean, et ega see rahulikuks jäämine on päris keeruline. Aga tean ka seda, et olukorrad, kui olen suutnud end närvi mineku asemel rahulikuna hoida, on toonud mind välja kõigest võitjana. Ometigi on see nii paganama keeruline. On see siis meie elutempo, mis meid närviliseks teeb ja sellega stressama ajab või misiganes, siiski on see osa meie elamise protsessist, mis meie rõõmu endasse neelab. Mida siis teha pärast pingelist päeva, et end niiöelda zen olekusse viia ja lõõgastuda? Mida mina selleks teen?

On päevi, kui ongi kõik kuidagi perses, ei suju ei edasi ega tagasi. Siis ma leian endale pokaali ning selle pokaali sisse leian veini, mille ma süüdimatult tasapisi ära rüüpan- ei, see ei tee mind alkohoolikuks, ei see ei laasta mu organismi, see annab mulle teatava rahu. Ja päris ausalt, vahel võtan ka kaks pokaali süüdimatult, sest tunnen et nii ongi parem. Pidudel ma alkoholi ei tarbi, kuid vahel peale tööd on see natuke veini päris mõnna. Nendel päevadel on Alaril ka väga hea meel :D

Kui on kohe väga persses päev ning jõuan koju koos pea valutamisega ( mitte migreen vaid pingepeavalu) siis ma olengi preili stress sõna otseses mõttes. Need on need päevad, kui ma Alarile väga ei meeldi, sest ta saab pähe iga asja eest, ka siis kui põhjust pole. Olen kohe tige ja pahane ja solvun aru saamata mille peale...õnneks ta ikka on mõistlik ja suudab ikka oma kesta jääda ja mind ka maapeale tuua. Siis ma üldiselt kas teen omale mõnusa kuuma vanni või vastupidi värisen külma duśi all. Söön kõhu täis ja teen uinaku. Üldiselt nii ma saan oma peavaludest lahti ilma valuvaigistita. Sellest ,mis ma enam üldse tablette võtta ei taha, räägin varsti teile.

Uuem stressiabi on minu jaoks jooga. See on avanud minus mingid mõnusad kanalid mis lasevad vere justkui uuesti ringlusesse, õpetab teistmoodi hingama ja sellega kaasneb siis ka selline...rahulikkus. Ja peale joogat meeldib mulle selle pehme mati peal lihtsalt vedeleda, sest see on üks ja ainus koht, kus meeldib kassil koos minuga vedeleda. Peale joogat selline 5 minutit lössamist koos kassiga on kohe eriti nunnu. Soovitan joogat kõigil vähem või rohkem huvitatud inimestel proovida. Alguses oli see tegevus minu jaoks ka nõme. Jabur ja nõme. Kui aga harjutused said selgemaks ja hingamine nendega ühte hakkas käima, sain ma aru mida ja kuidas see minus tegelikult rahustab.

Trenni teen ma valimatult. Ei huvita kas on stress või ei ole. Stressiga trenni tehes olen veits karmim ja saan nõnda sellest jamast üle ning ilma stressita muutun lihtsalt veel rõõmsamaks. Kogu lugu. Pole kordagi kahetsenud lindile astumist, alati annab mulle lisaks energia kulutamisele mingit powerit juurde, ja enesekindlust, et vot jälle sain hakkama.

Ma olen olnud alati kehva raamatute lugeja. Loen ma ikka, aga mitte massiivselt, ca 5-6 raamatut saan ikka aasta jooksul loetud, but that's it. Üks raamat on mulle armsaks saanud, millest minu teekond tervema keha ja vaimuni alguse sai. Tegemist on Mats ja Susan Billmarki raamatuga "Ela hetkes, stressa vähem". Veits sihuke eneseabi raamat on, kuid siin on päris tabavad näited tavaliste inimeste tavalisest igapäevaelust, mis mind kuidagi enda mõtetega edasi aitas. Raamat kirjeldab hästi kuidas jõuda läbipõlemiseni, kuidas sellest aru saada ning kuidas sellest välja tulla. Kui sa tunned, et sul võiks olla huvi selle raamatu vastu, siis kirjuta postituse alla kommentaar, miks sina seda raamatut tahaksid, ning ühele õnnelikule kingin ma raamatu koos magusa suupistega.