May. 9, 2017

Kas see, kelleks sa end pead, ka teoorias paika peab?

Käisin hiljuti koolitusel, mille keskseks teemaks oli suhtumine ja suhtlemine. Tuleb tõdeda, et tegelikult oli see üllatavalt põnev koolitus. Tavapuhkudel ma kliinikumis pakutavatest koolitustest teab mis vaimustuses ei ole, sest nad kipuvad olema kas liiga monotoonsed või siis pinnapealsed. Viimased kaks koolitust on aga olnud erandid, just seetõttu et koolituse läbiviiad on olnud põnevad isiksused ja osanud teema kaasahaaravaks muuta. Mina kui psühholoogia fänn ja end iga millimeetri pealt analüüsiv inimene sain sealt omamoodi laengu. Panen siia postitusse kirja lühidalt mõned inimtüübid, et oleks tulevikus kust vaadata ja räägin, millise kirjelduse osaliseks sain mina viies läbi kaks testi. Ma loodan, et teid ka see teema natukese huvitab.

Ekstravert- seltsiv, jutukas, optimistlik, ei valmista raskusi teiste inimeste juhtimine. Eelistab suuri ja rahvarohkeid koosviibimisi, töötamiseks sobib kiire tempo. Plussideks see, et suhete loomine ei valmista raskusi ootamatutes olukordades. Miinuseks soov domineerida ja tähelepanu keskmes olla.

Avatud- uudishimulik ka asjade suhtes, mis temasse ei puutu, laia silmaringiga ja originaalne. Plussiks soov pidevalt uuendada teadmisi, miinuseks see, et võib muutuda kannatamatuks, kui keskkond on ennast tema jaoks ammendanud.

Meelekindel- kindlate sihtidega, planeeritus nii praegu kui tulevikus, töö korralik ja edasipüüdlik. Plussiks distsiplineeritus, miinuseks oht muutuda rigiidseks.

Sotsiaalne- kaastundlik, heasüdamlik, abivalmis. Kiire andestaja. Plussiks omakasupüüdmatus ja abivalmidus. Miinuseks sotsiaalsete pingete talumatus ning oht ärakasutamise ohvriks langeda naiivsuse tõttu.

Neurootiline- muretsev ja närviline, emotsionaalselt ebakindel, võib esineda ebaadekvaatset alaväärsust. Plussiks suhtumine tõsiselt ning ettemuretsemise tulemina suudab vältida riskisituatsioone. Miinuseks enesesüüdistus, probleeme võib esineda enese vaoshoidmisega, ärrituse ja pahameele kerge tekkimine.

Kas tundsid ennast ära? 

Kahes läbiviidud testis selgus, et inimesed näevad mind kui ekstraverti, ise hindasin end kui neurootilist inimest. Eks ühest küljest ongi see, millist elu me elame endast väljaspool ning teine on elu, mida elame iseenda sees. Jah, ma olen muidugi seltsiv, mul ei ole absoluutselt probleeme võõras keskkonnas suhtlemisel ja sõbralikkusel pole ka piire. Olen domineeriv, meeldib olla juhtival positsioonil ja kriisiolukordades pigem olen hea lahenduse leidja kui allaandja. Teisest küljest ma olen ikka rääämeeee ülemõtleja ja muretseja. Ma muretsen asjade pärast mis VÕIB mingil hetkel päevakorda tulla ja muretsen asjade pärast mis juba on juhtunud ja ma võin täiesti endast välja minna kui ma ei tule toime iseenda muretsemisega. See kõik on vägagi tuttav mulle, seega ma "pigem" olen kombo nendest kahest tüübist kokku ja nii ongi.