Sep. 3, 2017

Beebitegu 2

Eelmine postitus viis meid ajas tagasi aastasse 2015 ning tasapisi pigem ootavas ja püüdvas rütmis jõudsime 2016 aasta oktoobri kuusse.

Alaril oli tööjuures asjad kokku lepitud, et läheb Norra tööle. Sealne rütm oli 3 nädalat koha peal ja nädal kodus. Nõnda käis ta seal kolm korda järjest. See mõjutas meie lapse saamist ka päris korralikult. Õigetel päevadel oli Alar muidugi kodus, kuid kogu see üksi olemise aeg oli maailmatuma stressirohke ja kurb.

Selleks oktoobrikuu päevaks oli minust saanud meister päevade lugemisel ning temperatuuri mõõtmisel, Apotheka suursponsor raseduse ja ovulatsioonitestide ostja näol ning tõenäoliselt oli selleks ajaks kogunenud minu silmanurkadesse nii mõnigi korts. Aga nüüd meditsiinilistest asjadest.

Oktoobriks selgus, et minu progesterooni* tase veres on siiski alla normi. Miinimumiks võiks viljakatel päevadel lugeda 5,3 ühikut kuid minu puhul oli sujuvalt selleks näitajaks 0,16. Analüüsi risttabelit vaadates on see olnud mul alati nõnda madal ja sel hetkel valdas mind kurbus ja teadmatus mis edasi saab. Siiski oli arstil plaan. Nimelt oli plaan hakata Serofene tablettidega ovulatsiooni stimuleerima. Kui progesterooni napib, ei toimu ovulatsioon lõpuni ja sellisel juhul ei ole ju mingi imega rasestumine võimalik. Serofenet võtsin siis iga tsükli 2-6 päeval, üks tablett korraga. Selline pisike annus ning arsti sõnul pidavat see efektne olema. Nõnda me tegime seda stimuleerimist POOL FAKING AASTAT ja progesteroon oli endiselt iga kuu veres raudkindel 0,16 ühikut. Minimaalselt arst lõpuks ka annust tõstis, kuid see ei viinud meid sellegi poolest mitte kuhugi.

Kätte jõudis veebruari kuu, pool aastat stimulatsiooni oli seljataga. Täiesti tulemuseta. Vahepealne aeg oli ka tore, sest Alari Norras käik oli läbi ja olime selle kogemuse võrra jälle tugevamad. Mida aga polnud ega tulnud oli laps. Vahepeale jäi ka aastavahetus ning soovisime järjepidavalt ikka beebit oma ellu, kuid jah..

Minust oli aasta alguses saanud ka tubli dieeditaja ja trennitaja, et mitte paisuda nagu pärmitaigen, sest hormonaalsed ravimipreparaadid on selles täitsa tegijad. Samuti alustasime veebruari keskpaigas maja ehitust, millest saate lugeda kodulugude saagas ning plaanisime kevadist reisi Egiptusesse. Püüdsime lisaks lapse saamise unistusele jätkata oma igapäevast elu ning luua ootusi/lootusi ka muudel teemadel tuleviku tarvis.

Arstil oli ka edasine plaan olemas, mida ja mis kujul edasine ravi välja nägi, sellest juba järgmine kord.

* Progesteroon on steroidhormoon, mida sünteesitakse kollaskehas ning raseduse II ja III trimestri vältel platsentas. Progesterooni peamisteks funktsioonideks on östrogeenide poolt eelnevalt stimuleeritud endomeetriumi viimine sekretoorsesse faasi, mis võimaldab viljastatud munaraku implanteerumist, ja emaka kontraktiilsuse vähendamine raseduse ajal. Progesterooni sünteesi kollaskehas indutseerivad luteiniseeriv hormoon (LH) ja koorioni gonadotropiin (hCG) ning progesteroon inhibeerib omakorda gonadotropiinide sünteesi. Progesterooni taseme tõus tõstab basaaltemperatuuri 0,3–0,5 °C võrra. Kui munaraku viljastumist ei toimu, siis väheneb progesterooni kontsentratsioon enne oodatavat menstruatsiooni, mis viib endomeetriumi regresseerumisele ja irdumisele. Meestel, lastel ja postmenopausis naistel sünteesitakse väheses koguses progesterooni neerupealiste koores.