Mar. 26, 2018

Miks me EMO-sse sattusime?

Olgu öeldud, et hetkel on kõik kontrolli all, ma tunnen end märkimisväärselt paremini, kui kaks eelnevat päeva. Lootsin ikka, et olen see rase, kes ei pea EMO-sse lippama, kuid otsustasime pigem karta, kui kahetseda.

Siiani on olnud rasedus vaevusteta. Seal ca 13.-16. nädala paiku painas mind sümfüüsivalu ja sellest veel varem korralik peavalu, mis mõlemad leidsid lahenduse, kaela teibiti ja sümfüüsivalu vastu aitas taevakingitus jooga. Raseduse keskpaigaks olid need mured seljatatud ja kuni siiani ei olnud mul põhjust millegi üle nuriseda. Sellest ka kerge mure, kui ühtäkki toimus korralik langus enesetundes.

Ühtäkki ei olnud mul enam õhku, mida hingata. Silme ees kõik virvendas, esines mõned korrad täielikku black-out'i ja meeletu südame puperdamine. Vererõhku mõõtes kõikus see kaootiliselt, jõudes lõpuks 150/90 piiridesse ning pulss kuni 110. Siiani on olnud rõhk pigem normist madalam ja olin sellega täitsa harjunud, et iga liigutust päris tormakalt ei tee, vaid ikka teadlikult tõusen püsti ja teadlikult kummardan ja kui pea hakkab hõljuma, siis ikka toetun seinale või istun toolile tagasi. Lõpuks hakkas see külma higiga kattumine peale ja justkui ei läinudki enam see enesetunne normaalseks. Selliste kaebustega vegeteerisin terve nädalavahetuse, kuniks eile õhtul Alar ütles, et pane riidesse, me sõidame Tartu.

Ma ei kartnud seda, mida mulle öeldakse, vaid seda, kuidas EMOs suhtutakse. Lihtsalt on tekkinud kerge hirm selle osakonna ees, kuigi olen seal olnud hädaga vaid kaks korda oma elu jooksul ning nendelgi kordadel pole olnud mul negatiivset kogemust. Ma lihtsalt ei tahtnud teiste aega ja ressurssi raisata oma ebamääraste kaebuste osas. Küll aga tiksus mul peas võimalik preeklampsia, soovisin ma siiski, et uriin ja veri üle vaadataks.

Minu palvetele vastati ja mingit negatiivset vastuvõttu mina küll ei kogenud. Võtsime numbri, läbi luugi rääkima pääsesin ma KOHE ning vastuvõtu õde konsulteeris kohe günekoloogiga, peale mida suunati mind otse sünnitusosakonda. Ehk siis seal EMOs ei hakatudki üldse minuga jurama, vaid suunati kohe ära niiöelda õigesse kohta. Osakonnas võeti soojalt vastu, Alar jäi ootealale istuma ning mind juhatati sünnituspalatisse kontrolli.

Pandi KTG peale ning nii ma tiksusin seal ca 20 minutit rahulikult. Mõõdeti korduvalt vererõhku ja saturatsiooni. Kõht käis regulaarselt toonusesse, kuid ei midagi sellist, millega kodus hakkama ei saaks, sest mingeid valusid mul ei olnud. KTG-l selgus, et laps tunneb end hästi, keha teeb sünnituseks ettevalmistusi ning selles osas on kõik okei. Vererõhu kõrgemad väärtused siiski tekitasid natuke muret, seega tehti ka vere- ja uriinianalüüs, mille tulemusi ma Alariga koos juba ootealal ootasin. Õnneks oli nendega kõik okei, seega preeklampsia kahtlus sai maha kantud ning sain peale vererõhu ravimi, mida siis vastavalt vajadusele võtta. Kuna nad muukisid ikkagi välja, et töötan ise meditsiinis, lükati sujuvalt tableti võtmise vajaduse välja selgitamine minu turja. Ehk siis kui enesetundes on muutusi, mõõdan rõhku ning kui jääb ikka sinna ülemisele piirile, võtan tableti. Selles osas hea, päris igapäevaselt ei sooviks ma neid tablette nii või naa sisse krõbistada.

Sain täna öösel kenasti magada, mida eelnevate ööde kohta öelda ei saa. Hetkel on enesetunne hea, kuigi pean istumise ja pikutamise asendit sagedamini muutma, sest muidu võtab ikkagi pildi virvendama. Hetkel ei ole veel kõht alla vajunud, seega surub beebi korralikult kopsudele, mistõttu see õhupuudus on ka endiselt aktuaalne, kuid vähemalt ei ole mul enam muret, et preeklampsia võiks esineda.

MUIDE! Ma olen Alari üle super uhke. See, kuidas ta konkreetselt ütles, et riidesse ja minek, oli see mis mind lõpuks veenis ka minema, ise ma oleksin seal kodus rahus edasi vegeteerinud. EMO-s ja sünnitusosakonnas oli ta ka nii konkreetne ja rahulik, et mul oli temaga väga turvaline olla. Seal paar sünnitajat ikka uuu-tasid ja Aaaaa-tasid, kuid teda see üldse ei kõigutanud. Mõnes mõttes oli ju täitsa tore, et saime osakonna kogemuse kätte, kuhu õige pea meil endal ka sünnituse teemal asja on.