Apr. 2, 2018

Ämmaemanda visiit ja edasine plaan

Täna oli jälle plaaniline ämmaemanda visiit. Seekord ootasin seda õhinaga, sest mul oli tekkinud lõpuks ometi ka mõni küsimus ja eks mind ikka huvitas ka, mis seisus see preili on, sest kord on need jalahoobid roietes, kord hargivahel. 

Olgu siia vahele öeldud, et olen ilmatuma rõõmus, et otsustasin siiski ämmaemanda ära vahetada, sest olen praegusega nii nii rahul. Ta teeb oma tööd ja näha on, et ta teeb seda rõõmuga. Kuulab, räägib, seletab, organiseerib. Mul ei ole mingit pinget seal vastuvõtul olles, tunnen end temaga koos hästi. Eelmine ämmaemand on ka inimesena kahtlemata tore, kuid kõik omavahel lihtsalt ei sobigi.

Nõnda. Tehti siis tavapärased protseduurid. Mõõdeti emapõhja kõrgust, kõhu ümbermõõtu, kaaluti, kuulati doppleriga. Kuna katsudes oli aru saada, et pea on päris all ning ka kõht on allapoole vajunud, tehti ka ultraheli ning selgus, et pea on kenasti ära fikseerunud. See seletab ka minu libavalusid, mis mind reede ja laupäeva öösel painasid. Ilunumbrid sobivad ja kõik selles osas on korras. Aga

Vererõhuga on endiselt asi natuke kusine. Võtan küll regulaarselt nüüd labetalooli tablette, ent päris normi see siiski rõhkusid ei vii. Andsin hommikul ka uriinianalüüsi, millega just rahul olla ei saa, seega selgub homme, mis meist kahest edasi nüüd saab. Hoiame pöialt, et saame üheskoos ikka võiduka lõpuni minna. Homme võtan uuesti ämmaemandaga ühendust, siis oleme ehk targemad.