May. 8, 2018

Lõpusirgel

Pikk aeg on seljatatud, 9 pikka kuud ilusaid hetki, uusi kogemusi ja tundeid. Natuke maad on veel minna, täpselt nii palju kui laps ise õigeks peab. Seda, millal ta sünnib, me tänasel päeval öelda ei oska ega ilmselgelt saagi osata, kuid teame, et hiljemalt 21.mai on ta mu rinnal.

Eile oli mul viimane ämmaemanda visiit. Enne seda käisin ära ultrahelis, et hinnata viimast korda lapse oletatavat sünnikaalu. Kuna mul on diagnoositud gestatsioonidiabeet, mis õnneks avaldus vaid sel samal päeval, kui GTT testi tegemas käisin, siis oli vajalik nüüd korra veel ultraheliga olukord ära hinnata. Lapse oletatav sünnikaal on 3400g, tal on pisike pea läbimõõduga ca 7,8cm ning oletatav pikkus 49 cm. Eks ole siis näha, milliste ilunumbritega ta tegelikult sünnib. Ennegi nähtud beebisid suurema/väiksema kaalu ning lühema/pikemana sündimas. Igatahes on hetkel ultraheli põhjal info, et on pisike beebi ning kõik on kõige paremas korras. Platsenta on jätkuvalt eesseinas ning ei ole sünnikanalisse ette vajunud, lootevett on piisavalt.

Kuidas on lugu minuga? Minuga on samuti kõik suurepärane. Mu kõhu ümbermõõt on ca 9 cm väiksem, kui see oli minu tippkaalus enne rasedust ja enne FitLapiga alustamist. Mu kaal on tõusnud kokku 5,1kg, gestatsioonidiabeedist pole halli haisugi- st veresuhkru väärtused on olnud ideaalses korras kõik need 9 kuud. Mõned korrad on olnud glükoosi uriinis, kuid ega ei tasu öösel kell 3 tõesti banaani süüa, kui kell 6 hommikul uriinianalüüsi võtta. Söömisega on olnud mul lihtne. Suuri isusid mul olnud ei ole. Mingi aeg raseduse alguse poole tahtsin ma igal kujul kapsast, olgu see siis toores kapsas, hautis, kapsarull, kapsasupp või mis iganes. Mingi aeg tahtsin ma konserveeritud virsikupoolikuid ning mingi nädalane tsükkel oli mul isu Fanta järele. Mingeid idiootseid isusid mul ei tekkinud, samuti on mul olnud terve rasedus lihtne, sest mind on valdavalt kimbutanud hoopis isutus. Ma söön mõistlikult, aga selle pärast et ma pean sööma, mitte et mul jube nälg oleks. See on ilmselt suur põhjus ka, miks on kaal vähe tõusnud.

Ämmaemand ja toitumisnõustaja on minu ja beebi näitajatega väga rahul. Tunnen ise ka, et olen ilmselt üks selline lihtne rase, ei midagi põnevat. Seda ilmselt ka seetõttu, et endal on teadlikkust ning ühtlasi ümbritseb mind kaks toredat arstist sõpra, kellest ühe ema on lausa günekoloog ning kui on ka olnud hilisõhtul mõni SOS küsimus või mure, olen ma saanud need kõik ka lahendatud. 

Edasine plaan on nõnda, et 16.mai ootab mind ees veel arsti visiit. Seda kas ma sinna ka jõuan, seadis ämmaemand küsimärgi alla ja ega ma kipu kah, tahaks ikka nüüd lähiajal sünnitama. Juhul, kui laps ei ole ise sündinud 21.mai hommikuks, oodatakse mind esilekutsumisele. Selleks ajaks on rasedus maksimaalselt täis kantud. Kuna lapse pea on olnud juba pikalt fikseerunud, ta on täiesti alla laskunud ning mul on ka mõned sentimeetrid avatust, siis lootust on, et varsti see möll toimuma hakkab, kuid noh, kes teab.

Omalt poolt hetkel teen iga päev venitusharjutusi puusadele. et see alumine korrus ikka võimalikult vähe retsi saaks. Õpin harjutusi, mida rakendada, kui valud peale hakkavad, sel lihtsal põhjusel, et siis ma vähemalt tean kuidas end reaalselt ka aidata. Toimetan aias, katsun liikuda võimalikult palju ning samuti püüan ka magada nii hästi ja palju kui võimalik. Hetkel on päevakorras regulaarsed valutud toonused ning tugevad teravad torked jalgevahel. Kõik see on supertore, näidates, et miskit ikkagi toimub. Olen ise hästi positiivselt meelestatud eesootavast protsessist. Kui varem tundsin hirmu ja teadmatust, siis nüüd olen lihtsalt väga suures ootuses ja lootuses, et varsti-varsti on beebi meiega.